| Safety and health at work EU-OSHA

Tervisejärelevalvekavad tuleks kasutusele võtta vaid juhul, kui need aitavad parandada riskiennetust ja -kaitset ning vastavad neljale kriteeriumile: vajadus, asjakohasus, teaduslik usaldusväärsus ja tõhusus. Neid kavu korraldavad tavaliselt töötervishoiuasutused. Rahvusvahelise Töötervishoiu Komisjoni eetikakoodeksis on täpsustatud tervisekontrolli eetikakriteeriumid.

Mõnes Euroopa direktiivis ja riiklikes õigusaktides on täpsustatud konkreetsete tegurite tervisekontrolli sisu ja metoodika. Andmeid tuleb hoida registris ning töötajaid tuleb tulemustest teavitada. Kuid andmete konfidentsiaalsuse tõttu teavitatakse tööandjat vaid töötajate sobivusest ametikohale ja võimalikest meetmetest, mida tuleks töökohal võtta.

Direktiivides on sätestatud ka seire- ja tervisekontrolliandmete kättesaadavaks tegemise nõuded ja konkreetsed andmesäilituseeskirjad. Näiteks kantserogeenide ja mutageenide direktiivis on sätestatud, et andmeid tuleb säilitada 40 aastat.

Tööalast kokkupuudet bioloogiliste mõjuritega seostatakse mitme terviseprobleemiga, sealhulgas nakkushaiguste, vähi ja allergiatega. Mõned bioloogilised mõjurid võivad kahjustada ka loodet.

Teatud valdkondade (näiteks tervishoid ja veterinaaria, põllumajandus, heitveekäitlus ja laborid) töötajad on eriti ohustatud. Need töötajad võivad otseselt töötada mikroobidega või puutuda nendega kokku näiteks biovedelike või pinnase kaudu. Kui bioloogilise mõjuriga kokkupuute allikas on teada, on kahjulikku tervisemõju võrdlemisi lihtne ennetada. Tundmatutest allikatest tuleneva kokkupuute riskihaldus on palju keerukam.

EU-OSHA pakub teemakohaseid väljaandeid:

Bioloogilised mõjurid ja tööga seotud haigused: kirjandusülevaate, eksperdiuuringu ja seiresüsteemide analüüsi tulemused, aruanne ja kokkuvõte

Aruteludokumendid, mis käsitlevad bioloogiliste mõjuritega kokkupuute suure riskiga valdkondi: tervishoid, töökohad, mis hõlmavad reisimist ja kontakte reisijatega, loomadega seotud elukutsed, jäätme- ja reoveekäitlus ja põllukultuuride kasvatamine.

Tööga seotud haiguste aruannete (mida loetakse varajasteks hoiatavateks märkideks) jälgimine võib aidata tuvastada olukordi või töökohti, kus tööohutuse ja töötervishoiu haldamist tuleks parandada. EU-OSHA on avaldanud tööohutuse ja töötervishoiu alaste hoiatus- ja kontrollsüsteemide uuringu, et tuvastada tööga seotud haiguste varajasi märke:

Hoiatus- ja kontrollsüsteemid – kirjanduse ülevaade

Hoiatus- ja kontrollsüsteemid – ekspertide õpikoda – kokkuvõte

Hoiatus- ja kontrollmeetodid kutsehaiguste tuvastamiseks Euroopa Liidus: aruanne ja kokkuvõte

Hoiatus- ja kontrollsüsteemid – poliitika õpikoda – kokkuvõte

Hoiatus- ja kontrollmeetodid kutsehaiguste tuvastamiseks Euroopa Liidus: ettekanne ekspertidele

Hoiatus- ja kontrollmeetodid kutsehaiguste tuvastamiseks Euroopa Liidus: ettekanne tavakuulajatele

Tutvuge kõigi ekspertarutelude dokumentidega hoiatus- ja kontrollsüsteemide kohta

Viimase kümne aasta jooksul on tööõnnetuste arv vähenenud 25%. Kuid tööga seotud haigused põhjustavad igal aastal ikka veel hinnanguliselt kogu maailmas 2,4 miljonit surmajuhtumit, neist 200 000 leiab aset Euroopas.

EU-OSHA tööga seotud haiguste alase tegevuse kaudu soovitakse anda tõendibaas ennetamise, poliitika ja tavade jaoks. Teine oluline eesmärk on anda parem ülevaade tööga seotud haiguskoormuse ulatusest.

Tööga seotud haiguste hulka kuuluvad:

Praegused projektid

EU-OSHA käivitas 2015. aastal ülevaatliku projekti, mis hõlmab kolme uuringuvaldkonda, tööga seotud haiguste alast poliitikat ja tavasid:

Mõisted ja õigusnormid

„Tööga seotud haigus“ on igasugune haigus, mis on põhjustatud tööalastest teguritest või süveneb nende tagajärjel. Siia kuuluvad paljud haigused, millel on keerukamad põhjused, mis hõlmavad nii kutsealaseid kui ka muid tegureid.

„Kutsehaigus“ on igasugune haigus, mis on peamiselt põhjustatud kokkupuutest füüsiliste, keemiliste või bioloogiliste riskiteguritega või kõigi nende teguritega töökohal. Kutsehaigused on enamjaolt need, mis on kantud riiklikesse õigusaktidesse kui haigused, mis tulenevad kokkupuutest riskiteguritega töökohal. Kutsehaiguseks tunnistatud haigusega võib kaasneda hüvitis, kui on ilmne, et tööalase kokkupuute ja haiguse vahel on põhjuslik seos.

Euroopa kutsehaiguste kavas antakse soovitusi selle kohta, millised kutsehaigused tuleks kanda liikmesriikide kutsehaiguste nimekirjadesse. Samuti antakse soovitusi hüvitiste maksmise eeskirjade, ennetamise ja statistiliste andmete kogumise kohta.

ELi tasandi suunistes ja riigi tasandi suunistes on sõnastatud diagnostilised ja kokkupuutekriteeriumid tööga seotud haiguse tunnistamiseks nimekirja kantud kutsehaiguseks. Täiendavad kriteeriumid kehtivad hüvitisele, mis on enamasti seotud minimaalsete vigastuste või töövõimetusega. Paljud liikmesriigid avaldavad kutsehaigusteks tunnistatud haiguste andmeid näiteks tööohutuse ja töötervishoiu olukorda käsitlevates aastaaruannetes.

Mis põhjustab haigusi töökohal?

Mitmeid haigusi (näiteks vähk, hingamisteede haigused, südame-veresoonkonna haigused, nahahaigused, luu- ja lihaskonna vaevused ning vaimse tervise probleemid) võib põhjustada või süvendada töö. Kuigi kõnealuste haiguste põhjused võivad olla keerukad, aitab haiguse tekkele või süvenemisele kaasa teatud tööalane kokkupuude, sealhulgas järgmised tegurid:

ohtlikud ained, näiteks keemilised ja bioloogilised mõjurid, sh kantserogeenid
kiirgus, sh ioniseeriv kiirgus ja päikese ultraviolettkiirgus
füüsilised tegurid, sh vibratsioon, müra, käsitsi tõstmine ja istuv töö
töö korralduslikud ja psühholoogilised riskitegurid, nt vahetustega töö ja stress.

Oluline on jälgida kõnealuste kokkupuuteviiside ning kombineeritud kokkupuuteviiside, samuti muutuva töökorraldusega kaasnevaid ohte.

Teadlikkuse tõstmine ja ennetamise edendamine

Ettevõtte tasandi heade tavade hulka kuulub riskiennetuskultuuri ja heaolu edendamine töökohal. On väga oluline, et ettevõtted hindaksid ja haldaksid riske ning järgiksid ennetamise hierarhiat.

Teised head võimalused tööga seotud haiguste tekke vähendamiseks on ennetav jälgimine terviseprobleemide ärahoidmiseks ning tervislikumate töökohtade edendamine töökohal tervist edendava tegevuse kaudu.

15/12/2017