Glossary

Keemiamõisted
Kemikaal

Keemiliste elementide, ühendite ning ühendite ja elementide segude üldnimetus.

Keemiline mõjur

Seda mõistet kasutatakse töötervishoiu ja tööohutuse alusõigusaktides: 
"keemiline mõjur" — keemiline element või ühend kas üksi või segatuna, looduslikult leiduv või valmistatud, mida kasutatakse või lastakse välja, kaasa arvatud selle kui jäätme loodusesse laskmine, mis tahes töö käigus ja olenemata sellest, kas see on toodetud kavatsetult või mitte ja kas seda turustatakse või mitte;

Keemiatoode kui ese

Ese, millele antakse tootmisel teatud kuju, pinnaviimistlus või kujundus, mis määrab tema funktsiooni suuremal määral kui tema keemiline koostis.

Tüüpilised näited on rehvid, plastmööbel, elektroonikaseadmed, keemilistest kiududest kangad, kaablid.

Keemiatoode kui kemikaal

Toode, mis koosneb ühest või mitmest keemilisest ainest või ühendist. Toote funktsiooni määrab suures osas keemiline koostis.
Tüüpilised näited on liimid, värvid, tindid, desinfektsioonivahendid, biotsiidid, plastifikaatorid, silikoon, ilutulestikuvahendid, määrdeõlid jt.

Ühend

Keemiline ühend, mis koosneb vähemalt kahest keemilisest elemendist.

Ohtlik aine

Ohtlike ainete klassifikatsioon põhineb CLP-määruses määratletud kategooriatel. Need kategooriad hõlmavad füüsikalisi ohte (plahvatusohtlikkus, tuleohtlikkus, ebastabiilsus jt), terviseohte (kõik lühi- ja pikaajalised tervisekahjustused) ning keskkonnaohte (veekeskkond jt).

Tolm

Aine või segu tahked osakesed, mis hõljuvad gaasis (tavaliselt õhus).

Suits

Suits tähistab eelkõige peeni tahkeid osakesi, mis moodustavad õhus suspensiooni; sageli tekib see sulavate ainete lendumise teel (nt keevitus- või kummisuits).

Gaas

Gaas on aine: 
i) mille aururõhk temperatuuril 50 °C on suurem kui 300 kPa (absoluutne); või ii) mis temperatuuril 20 °C ja standardrõhul 101,3 kPa on täielikult gaasiline;

Protsessi käigus tekkinud õhusaasteained – vt Protsessi käigus tekkinud ained
Protsessi käigus tekkinud ained – protsessi käigus tekkinud õhusaasteained

Ained ja õhusaasteained võivad tekkida töökohtades tööprotsessi käigus, näiteks põlemisel eralduvad gaasid, heitgaasid ja suits ning lihvimisel ja lõikamisel eraldub tolm. Tekkivad ained ja õhusaasteained võivad olla ohtlikud.

Ohtlik aine – vt "Ohtlik aine"

CLP-määruse I lisa 2.–5. osas sätestatud füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtude kriteeriumidele vastav aine on ohtlik ja klassifitseeritakse samas lisas loetletud ohuklassidesse.

Ohtlike ainete klassifikatsioon põhineb CLP-määruses määratletud kategooriatel. Need kategooriad hõlmavad füüsikalisi ohte (plahvatusoht, tuleoht, ebastabiilsus jt), terviseohte (lühi- ja pikaajalised tervisekahjud) ning keskkonnaohte (oht
veekeskkonnale jt). 
Inglise keeles kasutatakse ohtlike ainete kohta sünonüümidena kaht väljendit, „hazardous substances“ ja „dangerous substances“. Selget erinevust ei ole, kasutatav termin oleneb keele-eelistustest.

Vedelik

Vedelik – aine või segu: 
i) mille aururõhk temperatuuril 50 °C ei ületa 300 kPa (3 baari);
ii) mis temperatuuril 20 °C ja standardrõhul 101,3 kPa ei ole täielikult gaasiline ja 
iii) mille sulamispunkt või esialgne sulamispunkt standardrõhul 101,3 kPa on 20 °C.

Segu

Segu – kahest või enamast ainest koosnev segu või lahus.

Protsessi käigus tekkinud

Protsessi käigus tekkinud saasteained võivad tekkida mis tahes liiki töötlemisprotsesside heitena, mis võib tekitada kokkupuute töökohal, nt põlemisprotsessides ja protsessides, mis füüsikaliselt või keemiliselt lagundavad või muul viisil muundavad lähtematerjali.

Tahkis

Tahkis – aine või segu, mida vedeliku ega gaasi definitsioon ei hõlma (CLP-määrus)

Tahke olek on aine füüsikaline olek. Seda iseloomustab jäik struktuur ja kuju või ruumala püsivus.

Aine

Aine – looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või selle ühendid koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist; keemiline element või vähemalt kahest keemilisest elemendist koosnev ühend.

Tervis ja ohutus
Kantserogeen

Kantserogeen – aine või segu, mis tekitab vähktõbe või suurendab selle esinemissagedust.

Lõhkeaine

Lõhkeaine või lõhkeainete segu – tahkis või vedelik või segu, mis keemiliselt reageerides suudab ise tekitada gaasi sellise temperatuuri, rõhu ja kiirusega, mis kahjustab ümbruskonda.

Kokkupuude

Kokkupuude tähendab, et aine esineb töötaja keskkonnas ja seda on võimalik sisse hingata või see võib organismi sattuda kokkupuutel nahaga (samuti silmadega, kõrvadega) või neelamise kaudu. 

Keemilise, radioloogilise või füüsikalise mõjuri kokkupuude organismiga. Kokkupuudet kvantifitseeritakse lähtuvalt organismi ja keskkonna kokkupuutepiiridel (nt nahk, kopsud, soolestik) leiduva imendumisvalmis mõjuri kogusest.

Tuleohtlik

CLP-määruses eristatakse tuleohtlikke gaase, aerosoole, vedelikke ja tahkeid aineid ning kohaldatakse eri kriteeriume. Lihtsustatud määratluse kohaselt klassifitseeritakse tuleohtlikuks kõik ained, mis võivad süttida ja põleda või toetada muude materjalide süttimist ja põlemist.

Oht

Oht on mis tahes omadus, mis võib põhjustada kahju. Ohud võivad kahjustada inimesi, vara ja protsesse, võivad põhjustada õnnetusi ja terviseprobleeme, vähendada toodangut, kahjustada seadmeid jne. 

Allaneelamine

Toidu, ravimite, vedelike või muude ainete suukaudne sattumine organismi. 

Sissehingamine

Õhu tõmbamine hingamisteedesse ja kopsudesse

Nahka ärritavad ained

Nahaärritus – pöörduva nahakahjustuse tekkimine kuni 4 tunni jooksul pärast katseaine kasutamist.

Mutageensus

Mutatsioon – raku geenimaterjali koguse või ehituse püsiv muudatus. Mutatsioonideks nimetatakse nii pärilikke geenimuutusi, mis võivad avalduda fenotüübi tasandil, kui ka nende aluseks olevaid DNA muutusi, kui need on teada (sh spetsiifiliste aluspaaride muutusi ja kromosoomide translokatsioone).

Reproduktiivtoksilisus

Reproduktiivtoksilisus – hõlmab kahjulikku toimet täiskasvanud meeste ja naiste ning isas- ja emasloomade suguvõimele ja viljakusele, samuti järglaste arengut mõjutavat toksilisust (arengutoksilisus).

Risk

Risk töökohas tähendab ohuga kokkupuute tagajärjel tekkiva vigastuse või haiguse tõenäosust ja raskust. 

Sensibiliseerivad ained

Hingamiselundite sensibilisaator – sissehingamisel hingamiselundite ülitundlikkust tekitav aine.

Naha sensibilisaator – aine, mis tekitab nahale sattudes allergiareaktsiooni

Sensibiliseeriv

Hingamiselundite sensibilisaator – sissehingamisel hingamiselundite ülitundlikkust tekitav aine.

Naha sensibilisaator – aine, mis tekitab nahale sattudes allergiareaktsiooni

Akuutne toksilisus

Õiguslikust seisukohast on kemikaal (aine, segu) akuutselt toksiline (ägeda mürgisusega), kui see vastab järgmistele CLP-määruse kriteeriumidele:
äge mürgisus – aine või segu kahjulik toime, mis tekib selle ühekordsel suu või naha kaudu manustamisel, korduval manustamisel 24 tunni jooksul või sissehingamisel 4 tunni jooksul.

CLP-määruses eristatakse suukaudset ja nahakaudset toksilisust ning toksilisust sissehingamisel.

Muu toksilisus

Kokkupuude ohtlike ainetega võib kahjustada konkreetseid elundeid. CLP-määruses eristatakse ühekordse kokkupuute või korduva kokkupuute tõttu tekkinud elundikahjustusi.

Õigusaktid
CAD

vt Keemiliste mõjurite direktiiv

Kantserogeenide ja mutageenide direktiiv

Direktiiv 2004/37/EÜ (kantserogeenide ja mutageenide direktiiv) 
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

Keemiliste mõjurite direktiiv

Direktiiv 98/24/EÜ (keemiliste mõjurite direktiiv)
Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

Klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine (CLP)

Määrus (EÜ) nr 1272/2008 (CLP-määrus)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006

CLP

vt Klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine

CMD

vt kantserogeenide ja mutageenide direktiiv

GHS

vt Ühtne ülemaailmne süsteem 

Ühtne ülemaailmne süsteem

Ühtne ülemaailmne süsteem (GHS)

Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas

Direktiiv 2009/161/EL – soovituslikud kokkupuute piirnormid töökeskkonnas

OEL

vt Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas 

REACH

vt  Kemikaalide registreerimine, hindamine, autoriseerimine ja piiramine

Kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise (REACH) määrus

Määrus (EÜ) nr 1907/2006 (REACH-määrus)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet

Ohutuskaart

Määrus (EÜ) nr 1907/2006 (REACH-määrus)

Ohutuskaardid

vt Ohutuskaart

Meetmed ja menetlused
Kontrollimeetmed – vt meetmed

Kõik meetmed, mille eesmärk on vähendada ohtlike ainete teket ja nendega kokkupuute riski.

Ohupiktogrammid

Ohupiktogramm – graafiline kujutis, millel on sümbol ja muud graafilised elemendid, näiteks ääris, taustamuster või -värvus, ning millega esitatakse konkreetset ohuteavet.

Ohulause

Ohulause – ohuklassile ja ohukategooriale määratud fraas, mis kirjeldab ohtliku aine või segu ohtude olemust, sealhulgas ohu raskust, kui asjakohane.

Õhusaasteainete mõõtmine

Õhusaasteainete kontsentratsiooni mõõtmine töökohas. Mõõtmistega võib mõõta töötajate kokkupuudet või õhusaasteainete kontsentratsiooni töökohas, nt lekked, tuvastada õhusaasteainete allikaid ja hinnata kohaliku väljatõmbeventilatsiooni tõhusust, mille põhjal saab otsustada, mis meetmed võtta. Olenevalt sellest, mis ainet kavatsetakse mõõta, saab kasutada mitmesuguseid mõõtesadmedid. 

Kokkupuute mõõtmine

Töötajate ohtlike ainetega kokkupuute tehniline mõõtmine, kasutades aine/ainerühma mõõtmise erimeetodeid ja -vahendeid. Kõige rohkem kasutatakse õhus sisalduvate ainete kontsentratsiooni püsivat või pistelist mõõtmist töökohas ja kokkupuutuva(te) töötaja(te) bioloogilise päritoluga ainetes (nt veri või uriin) sisalduvate ohtlike ainete või nende metaboliitide kontsentratsiooni mõõtmist

Meetmed – kontrollimeetmed

Kõik tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmed. Meetmed võivad vähendada kas ohtlike ainete teket või kokkupuute riski. 

Korralduslikud meetmed

Kõik meetmed, mille eesmärk on vähendada kokkupuuteid ohtlike ainetega korralduslike meetmete abil (nt töötajate arvu vähendamine kokkupuutealadel)

Isikukaitsevahendid

Isikukaitsevahend on:

a) vahend, mis on projekteeritud ja toodetud inimesele kandmiseks või hoidmiseks, et see kaitseks teda ühe või mitme tema tervist või ohutust ohustava riski eest;

b) alapunktis a nimetatud vahendite vahetatavad osad, mis on isikukaitsevahendi kaitsefunktsiooni jaoks määrava tähtsusega;

c) alapunktis a nimetatud vahendite ühendamise süsteemid, mida inimene ei hoia ega kanna, mis on projekteeritud vahendi ühendamiseks välisseadme või kindla kinnituspunkti külge, mis ei ole projekteeritud püsivaks ühendamiseks ja mis ei vaja enne kasutamist kinnitustöid.

Riskihindamine

Töökoha riskihindamise eesmärk on kaitsta töötajate tervist ja tagada nende ohutus. Riskihindamine hõlmab riskide tuvastamist, riski suuruse hindamist ja otsustamist, kas on vaja võtta riskivähendusmeetmeid.
Tööohutuse ja töötervishoiu õigusaktide kohaselt peavad kõik tööandjad hindama riske regulaarselt.

Ohutuskaardid

Ohutuskaartidel esitatakse keemiatoote omaduste ja ohtude teave ning käsitsemise, kõrvaldamise, transpordi, esmaabi, tuletõrjemeetmete ja kokkupuute vähendamise meetmete juhised. Ohutuskaartide teavet on vaja riskide mõistmiseks ja keemiatoote ohutuks käsitsemiseks.

Asendamine

Ohtliku aine või keemiatoote või ohtlikke aineid tekitava protsessi asendamine vähem ohtlikuga.

Tehnilised meetmed

Meetmed, mille eesmärk on vähendada kokkupuudet ohtlike ainetega tehniliste vahendite abil