Eakaid töötajaid on töötajate seas üha enam. Inimesed töötavad kauem ja seetõttu on esmatähtsaks muutunud vananeva tööjõu tööohutuse ja töötervishoiu juhtimine.
Tööhõive suurendamine ja inimeste tööelu pikendamine on olnud riikide ja Euroopa olulised poliitikaeesmärgid alates 1990. aastate lõpust. EL 27 riikides on 55–64-aastaste tööhõive määr suurenenud: 2005. aastal oli see 40,5% ja 2018. aastal 58,5%. See on siiski tunduvalt väiksem kui 20–64-aastaste tööhõive määr, mis oli 2018. aastal 72,6%.
Tööohutuse ja töötervishoiu baromeetri andmete visualiseerimise vahend pakub mõningaid põhilisi andmeid vananevate töötajate ja tööjõu kohta: mediaanvanus, eri vanuserühmade tööhõivemäär, kogusumma ja sugu.
Tavalised ealised muutused võivad olla positiivsed või negatiivsed
Vanusega süvenevad või ilmnevad paljud omadused, näiteks elutarkus, strateegiline mõtlemine, üldistusvõime ja oskus asju läbi mõelda. Vanusega koguneb ka töökogemust ja eriteadmisi.
Loomuliku vananemise tõttu aga väheneb suutlikkus, peamiselt kehaline suutlikkus ja taju. Suutlikkuse võimalikke muutusi arvestada riskihindamisel (vt allpool) ning tööd ja töökohta tuleb kohandada, et nende muutustega toime tulla.
Suutlikkuse ealised muutused on suuresti individuaalsed, sest eri inimeste elustiil, toitumine, kehaline vorm, haiguste tekke geneetilised eelsoodumused, haridustase ning töö- ja elukeskkond on erinevad.
Eakad töötajad ei moodusta ühtset rühma; samavanused inimesed võivad olla väga erinevad.
Vananemine ja töö
Vananedes vähenevad peamiselt füüsilised ja sensoorsed võimed, mis on kõige olulisemad raske kehalise töö korral. Kaevandus- ja töötleva tööstuse asendumine teenuste ja teadmistepõhise tööstusega, samuti tööülesannete üha suurem automatiseerimine ja mehhaniseerimine ning elektriseadmete kasutamine on vähendanud raske kehalise töö vajadust.
Selles uues olukorras väärtustatakse üha enam paljusid võimeid ja oskusi, mida seostatakse eakatega, näiteks hea suhtlemisoskus, klienditeenindus ja kvaliteediteadlikkus.
Peale selle on paljud ealised muutused mõne elukutse korral palju olulisemad kui mujal. Tasakaalumuutused on probleemiks näiteks tuletõrjujatel ja päästetöötajatel, kes töötavad äärmuslikes tingimustes, kandes rasket varustust ning tõstes ja kandes inimesi; vähenenud kaugus- ja kiirustaju vib häirida öösel töötavaid autojuhte, kuid mitte kontoritöötajaid.
Vanust arvestav riskihindamine
Vanus on ainult üks mitmekesise tööjõu aspekt paljudest. Vanust arvestav riskihindamine tähendab, et riskihindamisel arvestatakse eri vanuserühmade ealisi omadusi, sealhulgas suutlikkuse ja terviseseisundi võimalikke muutusi.
Eelkõige on eakate töötajate korral asjakohased järgmised riskid:
- suur füüsiline töökoormus;
- vahetustega töö ohud;
- kuum, külm või mürarohke töökeskkond.
Kuivõrd individuaalsed erinevused vanusega suurenevad, ei saa lähtuda üksnes vanusest. Riskihindamises tuleb arvestada kutsenõudeid seoses isiku võimete ja terviseseisundiga.
Lisateave: veebipõhise interaktiivse riskihindamisvahendi (OiRA) praegused vahendid, vanust arvestav riskihindamine ja kuidas tagada, et kedagi ei jäeta kõrvale.
Töövõime ja töökoha tervishoiu edendamine
Töövõime on töö ja isikliku suutlikkuse tasakaal – kui töö vastab isiklikule suutlikkusele, on töövõime hea. Peamised töövõimet mõjutavad tegurid on järgmised:
- tervis ja füüsiline suutlikkus;
- haridus ja pädevus;
- väärtused, hoiakud ja motiveeritus;
- töökeskkond ja töökollektiiv;
- töö sisu, korraldus ja seonduvad nõuded.
Töövõimet saab mõõta töövõime indeksiga. Töövõime põhimõttest lähtub soovitus, et töökohas võetavad töövõime edendamise meetmed arvestaksid kõiki neid tegureid.
Inimeste tervist hilisemas eluetapis mõjutab varasem tervisekäitumine. Funktsionaalsete võimete nõrgenemist saab edasi lükata ja minimeerida tervisliku eluviisiga, näiteks korrapärase kehalise liikumise ja tervisliku toitumisega. Töökohal on võtmeroll tervisliku elustiili edendamisel ja füüsilise võimekuse nõrgenemist takistava tegevuse toetamisel, aidates nii säilitada töövõimet. Tervise edendamine töökohas hõlmab mitmesuguseid teemasid, sealhulgas toitu ja toitumist, alkoholi tarbimist, suitsetamisest loobumist, piisavat kehalist liikumist, puhkeaega ja und.
Töö ja töökeskkonna kohandamine
Läbimõeldud kavatisega töökoht on kasulik igas vanuses töötajatele, ka eakatele. Võimete muutudes tuleb muuta ka töö sisu ja korraldust, näiteks nii:
- Töö ümberkorraldamine või tööülesannete roteerimine
- Sagedamad lühikesed pausid
- Vahetustega töö parem korraldamine, nt kiirringlusega (2–3 päeva) vahetused
- Hea valgustus ja müratõrje
- Ergonoomilised töövahendid
Tööle naasmise põhimõtted
Pikaaegne haiguspuhkusel olek võib põhjustada vaimseid probleeme, sotsiaalset tõrjutust ja varajast lahkumist tööturult. Vananeva tööjõu toetamiseks on väga oluline lihtsustada töötajate tööle naasmist pärast haigust. Euroopa riikide algatused tööle naasmise soodustamiseks on näiteks Ühendkuningriigis haiguslehe asendamine nn terviselehega Ühendkuningriigis ja Taanis projekt „Tööle naasmise sekkumine”.
Lisateave on EU-OSHA aruandes „Tagasi tööle” ja seonduval teabelehel.