You are here

Ohutus ja tervishoid mikro- ja väikeettevõtetes

Safety and health in micro and small enterprises

2013. aastal moodustasid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) 99,8% kõigist ELi mittefinantsettevõtetest. See võrdub 21,6 miljoni ELi ettevõttega

VKEd jagunevad kolme kategooriasse: mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ määratletakse need järgmiselt.

  • Keskmise suurusega ettevõttes on vähem kui 250 töötajat, aastakäive on alla 50 miljoni euro ja/või selle bilansimaht on alla 43 miljoni euro.
  • Väikeettevõttes on vähem kui 50 töötajat ja aastakäive või bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot.
  • Mikroettevõttes on vähem kui 10 töötajat ja aastakäive või bilansimaht ei ületa 2 miljonit eurot.

ELi VKEd annavad tööd keskmiselt 4,22 inimesele ja seetõttu on enamik ELi ettevõtetest (92,4%) liigitatud mikroettevõtteks. Need moodustavad 67,4% kõikidest töökohtadest Euroopas, nii et neil on Euroopa majandusele ülisuur tähtsus.

Millised on mikro- ja väikeettevõtete probleemid?

Tõendid näitavad, et väiksemates ettevõtetes on töötajate riskid märgatavamad kui suuremates ettevõtetes ning väiksemates ettevõtetes on riskiohjega rohkem raskusi. Erinevad uuringud, sh EU-OSHA enda uute ja tekkivate riskide Euroopa ettevõtete uuring (ESENER), näitavad, et töötervishoiu ja tööohutuse probleemid on eriti olulised, sest ettevõtted muutuvad väiksemaks. 

Tööohutuse ja töötervishoiu suhteliselt halba juhtimist võib seostada väikeettevõtetele iseloomulike joontega, nagu töö ja tööhõive struktuuri- ja organisatsioonilised omadused, majanduslik seisund ja ärisuhted, ettevõtte mitmekesisus ja paindlikkus, küündimatus õigusnormide vallas, omanike ja töötajate hoiakud ja oskused selliste väikeste ettevõtete või lühikese olelusringi puhul. Nende omaduste tõttu on mikro- ja väikeettevõtetel raskem ohutut ja tervislikku töökeskkonda luua ja hoida. 

Mõned teised tegurid, mis mõjutavad tööohutuse ja töötervishoiu juhtimist nendes ettevõtetes võrreldes suurematega, on järgmised.

  • Korralduslikud raskused, sest need ettevõtted on tavaliselt heterogeensed, geograafiliselt hajutatud ja puudub sidus esindatus. Eelarvepiirangud, mis tähendab, et sageli puuduvad vahendid ohutuse ja tervisega seotud algatuste ja sekkumismeetmete rakendamiseks, näiteks töötervishoiu- ja tööohutusealase nõustamise, teabe, vahendite ja kontrolli eest maksmiseks.
  • Vahendite vähesus takistab ennetusmeetmete elluviimist.
  • Vähem aega ja energiat jääb nn kõrvalistele ülesannetele, milleks ohutuse ja tervishoiu juhtimist mõnikord peetakse. Head tööohutust ja töötervishoidu ei peeta prioriteediks.
  • Riskihindamine võib olla kulukas ja keerukas, eriti kui ettevõttel puuduvad selle tõhusaks tegemiseks vahendid või tööohutuse ja töötervishoiu oskusteave.
  • Head tööohutust ja töötervishoidu edendavatel või jõustavatel organisatsioonidel võib olla raske jõuda otse mikro- ja väikeettevõteteni.

 

Et saada teada, millised tegurid mõjutavad väiksemaid ettevõtteid investeerima tööohutusse ja -tervishoidu, lugege järgmist OSHwiki artiklit.  

Hea tööohutus ja -tervishoid on VKEdele kasulik

Vähem kui pool mikro- ja väikeidufirmadest tegutseb üle viie aasta ja vaid murdosa neist jõuab suure tootlikkusega ettevõtete tuumikusse, mis juhib tööstusuuendusi ja tulemuslikkust. Ühe uuringu tulemuste põhjal oli USAs uutes mikro- ja väikeettevõtetes, mis ühe või kahe aasta järel ebaõnnestusid, tööõnnetuste keskmine määr kaks korda suurem kui üle viie aasta tegutsenud ettevõtetel. 

Õnnetustega seotud kulud on probleemiks eeskätt väiksematele ettevõtetele, sest nende osakaal kõigis tööõnnetustes on 80% ja kõigis surmaga lõppenud õnnetustes 90%

Raske tööõnnetuse mõju väikeettevõttele võib olla katastroofiline.

  • Mikro- ja väikeettevõtetel on tööõnnetusest palju raskem toibuda.
  • Suhteline mõju on märgatavam kui samalaadsetel suurematel ettevõtetel.
  • Vajalikke töötajaid ei saa kergesti või kiiresti asendada.
  • Äritegevuse lühiajalised katkestused võivad jätta ettevõtte klientidest ja olulistest lepingutest ilma.
  • Raske õnnetus võib põhjustada ettevõtte sulgemise õnnetusega seotud otseste kulude või lepingute ja/või klientide kaotamise tõttu.
  • Isegi väikesed õnnetused ja haigusjuhtumid võivad haiguspäevade arvu kahekordistada.

Selline statistika näitab, et hea tööohutus ja -tervishoid on mikro- ja väikeettevõtete edukuse ja pikaealisuse seisukohast väga tähtis. EU-OSHA uute ja tekkivate riskide Euroopa ettevõtete uuringus (ESENER) leidis tõendust, et mõnes ELi riigis ja sektoris võib isegi väga väikestes ettevõtetes täheldada tööohutuse ja -tervishoiu juhtimistavade kõrget taset. See näitab, et kui on võimalik luua julgustav keskkond, saab töötervishoiu ja tööohutuse juhtimist mikro- ja väikeettevõtetes märgatavalt parandada. 

Töötervishoiu ja tööohutuse tõhus juhtimine ei ole oluline mitte ainult töötajate heaolu parandamiseks, vaid see tagab ettevõtete ja majanduse edenemise ka pikema aja jooksul, vähendades vigastustest või haigustest tulenevaid tootmiskadusid.

Lugege EU-OSHA aruannet tööohutuse ja töötervishoiu ning majandusliku tulemuslikkuse kohta väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes: kokkuvõte 

EU-OSHA aitab mikro- ja väikeettevõtetel hinnata nende töökohaga seotud riske

Nõuetekohane riskihindamine muudab töökohad tervislikuks. Riskihindamine võib aga olla küllaltki raske, eriti mikro- ja väikeettevõtetele, kellel ei pruugi olla tõhusaks hindamiseks vahendeid ega tööohutuse ja töötervishoiu oskusteavet.

EU-OSHA veebipõhise interaktiivse riskihindamise vahend (OiRA) on esimene algatus, mille eesmärk on lahendada see probleem ELi tasandil, et innustada Euroopa mikro- ja väikeettevõtteid (peamiselt liikmesriikide ning ELi ja liikmesriigi tasandi tööturuosaliste kaudu) oma riske hindama.

OiRA platvorm võimaldab luua mugavaid ja tasuta veebipõhiseid vahendeid, mis aitavad mikro- ja väikeettevõtetel seada sisse järkjärgulise riskihindamise protsessi, alustades töökoha riskide tuvastamisest ja hindamisest ning jõudes otsuste tegemise ja ennetusmeetmete rakendamise kaudu riskide seire ja nendest teatamise juurde. Rakendust kasutavad valdkondlikud sotsiaalpartnerid (tööandjate ja töötajate organisatsioonid) ja liikmesriikide ametiasutused (ministeeriumid, tööinspektsioonid, tööohutuse ja töötervishoiu asutused jne), et luua väikeettevõtete jaoks valdkonnaomased riskihindamisvahendid.

Rohkem teavet OiRA kohta on projekti veebisaidil ja teemaga seotud OSHwiki artiklis.

Mikro- ja väikeettevõtted: põhjalikum ülevaade

Pidades silmas mikro- ja väikeettevõtete olulist rolli ühiskonnas ja Euroopa Liidu majanduses ning nende probleeme tööohutuse ja töötervishoiu juhtimisel, korraldab EU-OSHA kolmeaastase projekti (2014–2017), mille eesmärk on parandada tööohutust ja töötervishoidu Euroopa mikro- ja väikeettevõtetes. Projekt telliti konsortsiumi SESAME (Safe Small and Micro Enterprises) teadlastelt.

Projekti üldeesmärk on parandada tööohutuse ja töötervishoiu juhtimist Euroopa mikro- ja väikeettevõtetes ning üksikeesmärgid on järgmised:

  • anda tõendipõhist toetust poliitikasoovitustele;
  • tuvastada Euroopa head tavad ning soodustada uute vahendite väljatöötamist ja olemasolevate vahendite arendamist;
  • suurendada teadmisi tõhusa tööohutuse ja töötervishoiu tegurite kohta mikro- ja väikeettevõtetes.

Projektil on neli etappi.

1. etapis (2014–2015) hinnati mikro- ja väikeettevõtete tööohutuse ja töötervishoiu olukorda. Tulemused on esitatud aruandes „Mikro- ja väikeettevõtete tööohutuse ja töötervishoiu taust ja korraldus Euroopa Liidus“.

2. etapis (2015–2016) analüüsitakse olukorda töökoha vaatepunktist, korraldades vahetuid vestlusi mikro- ja väikeettevõtete omanike/juhtide ja töötajatega; tulemused esitatakse analüüsiaruandes ja riigipõhistes aruannetes.

3. etapis (2016–2017) uuritakse, mis teeb poliitika ja head tavad tõhusaks ning mis roll on vahendajatel. Tuvastatud head tavad kogutakse kokku ning etapi tulemused esitatakse analüüsiaruandes ja riigipõhistes aruannetes.

4. etapis (2017) tehakse lõppanalüüs, mis annab projektist tervikliku ja tõendipõhise ülevaate. Kõigi eelmiste etappide elemendid koondatakse ühte aruandesse ning tulemusi levitatakse laialdaselt, korraldades lõppkonverentsil sidusrühmade arutelusid.