Konkreetset kahjulikku kokkupuudet töökohal ja seotud tervisemõjusid saab tuvastada ja jälgida töötervishoiukontrollide ja sõelumise kaudu, kasutades:
- tervisekontrolle, mis on kohandatud vastavalt kokkupuuteviisile ja töökoha tingimustele
- konkreetsete riskinäitajate bioloogilisi teste (sh bioseire).
Tervisejärelevalvekavad tuleks kasutusele võtta vaid juhul, kui need aitavad parandada riskiennetust ja -kaitset ning vastavad neljale kriteeriumile: vajadus, asjakohasus, teaduslik usaldusväärsus ja tõhusus. Neid kavu korraldavad tavaliselt töötervishoiuasutused. Rahvusvahelise Töötervishoiu Komisjoni eetikakoodeksis on täpsustatud tervisekontrolli eetikakriteeriumid.
Mõnes Euroopa direktiivis ja riiklikes õigusaktides on täpsustatud konkreetsete tegurite tervisekontrolli sisu ja metoodika. Andmeid tuleb hoida registris ning töötajaid tuleb tulemustest teavitada. Kuid andmete konfidentsiaalsuse tõttu teavitatakse tööandjat vaid töötajate sobivusest ametikohale ja võimalikest meetmetest, mida tuleks töökohal võtta.
Direktiivides on sätestatud ka seire- ja tervisekontrolliandmete kättesaadavaks tegemise nõuded ja konkreetsed andmesäilituseeskirjad. Näiteks kantserogeenide ja mutageenide direktiivis on sätestatud, et andmeid tuleb säilitada 40 aastat.