organisatsioonis aset leidev ahistamine on tavaliselt eskaleeruv protsess, mis hõlmab korduvaid katseid ähvardada, hirmutada, alandada või naeruvääristada üht või mitut töökaaslast. Tööl võib kiusajaks olla ülemus, töökaaslane, alluv või klient ehk igaüks, kellega töötaja töö tõttu kokku puutub.

on sageli esinev psüühikahäire, millega kaasneb püsivalt väljendunud masendustunne või ümbritseva suhtes huvi ja rahuldustunde kadumine. Depressioon erineb tavalistest meeleolumuutustest ja igapäevaeluga seotud tunnetest. (Depressiooni nimetatakse ka depressiivseks häireks.)

negatiivne suhtumine iseendasse, kus inimene on oma identiteedi osaks võtnud negatiivsed hoiakud ja käitumismustrid

tähendab töötamist haigena või vigastatuna, isegi kui seisund ei võimalda töötada tõhusalt ja/või ohutult.

organisatsioonis aset leidev ahistamine on tavaliselt eskaleeruv protsess, mis hõlmab korduvaid katseid ähvardada, hirmutada, alandada või naeruvääristada üht või mitut töökaaslast. Tööl võib kiusajaks olla ülemus, töökaaslane, alluv või klient ehk igaüks, kellega töötaja töö tõttu kokku puutub.

organisatsioonis aset leidev ahistamine on tavaliselt eskaleeruv protsess, mis hõlmab korduvaid katseid ähvardada, hirmutada, alandada või naeruvääristada üht või mitut töökaaslast. Tööl võib kiusajaks olla ülemus, töökaaslane, alluv või klient ehk igaüks, kellega töötaja töö tõttu kokku puutub.

kolmandate isikute vägivald hõlmab füüsilist või psühholoogilist/sõnalist rünnet mitte töökaaslaste, vaid ettevõtteväliste isikute poolt.

tööohutuse ja töötervishoiu kontekstis hõlmavad korralduslikud meetmed organisatsiooniliste aspektide, tööprotsesside ja töö kujunduse muutmist, et minimeerida võimalikku kahju töötajatele. Psühhosotsiaalsete riskide osas on võimalikud korralduslikud meetmed kohustuste ja ülesannete selgitamine, selged juhised, paindlik töögraafik, tööülesannete roteerimine, töötaja asendamisega seotud töökorralduse täiustamine, organisatsioonikultuuri kujundamine jne.

kroonilise tööstressi tulemusel kujunev sündroom, mille sümptomaatikat iseloomustavad 3 faktorit: kurnatuse tunne või üleüldine/pidev väsimus; vaimne distantseerumine oma tööst, negatiivsus või küünilisus oma töö suhtes; vähenenud professionaalne enesetõhusus.

mitmekesisus tähendab erinevuste olemasolu kindlas/konkreetses keskkonnas. Töökeskkonnas võib see tähendada mitmesuguseid isikuomadusi, näiteks rassi, etnilist päritolu, sugu, vanust, seksuaalset sättumust, usku, puuet, sotsiaal-majanduslikku tausta ja haridustaset. Mitmekesine tööjõud tähendab rohkemat kui üksnes eri taustaga inimeste palkamist – see on ka nende erinevuste omaksvõtmine ja väärtustamine.

neuromitmekesisus on arusaam, et kõigil inimestel on erisugused tunnetuslikud ja neuroloogilised võimed ning tugevused ja nõrkused, mida tuleb tunnustada ja austada.

ühiste väärtuste, uskumuste, tähenduste ja ootuste kogum, mis kujundab inimeste töö- ja suhtlemisviisi organisatsioonis. See mõjutab suhtlemist, otsustamist ja üldist töökeskkonda.

töökoht, mis edendab töötajate psühholoogilist heaolu ja tegutseb aktiivselt, et ennetada töötajate psühholoogilise ja füüsilise tervise kahjustamist, sealhulgas, hooletu, ettevaatamatu või tahtliku käitumise tõttu.

psühhosotsiaalsete ohutegurite ohtude potentsiaal põhjustada psühholoogilist, sotsiaalset või füüsilist kahju.

Töökoha psühhosotsiaalsete ohtude süstemaatiline tuvastamine ja hindamine, et määrata nende võimalik mõju vigastuse või tervisekahjutuse tekkimisel. Hindamise tulemusel otsustatakse, kas ohud on kõrvaldatavad ja kui mitte, siis millised ennetus- ja kaitsemeetmeid tuleb riskide maandamiseks rakendada.

psühhosotsiaalsete tegurite negatiivsed aspektid, mis võivad kahjustada töötajate tervist ja muid organisatsioonilisi tulemusi, näiteks vähene autonoomia või vähene sotsiaalne toetus.

töö kujundamise kavandamise ja juhtimise ning töö sotsiaalse ja korraldusliku konteksti elemendid, näiteks emotsionaalsed nõuded, töökoormus, sotsiaalne tugi.

protsess, mille käigus tegeletakse töökoha psühhosotsiaalsete ohuteguritega ennetavalt, alates psühhosotsiaalsete riskide hindamise ettevalmistamisest ja läbiviimisest

iseloomustab kliiniliselt oluline kõrvalekalle inimese kognitiivses talitluses, emotsioonide regulatsioonis või käitumises. Tavaliselt seostatakse neid stressi või toimetulekuvõime langusega olulistes eluvaldkondades.

organisatsioonis aset leidev rühmaviisiline kiusamine on tavaliselt eskaleeruv protsess, mis hõlmab töötajate rühma korduvaid katseid ähvardada, hirmutada, alandada või naeruvääristada üht või mitut töökaaslast. Tööl võib rühmaviisilise kiusamise algatajaks olla ülemus, töökaaslane, alluv või klient ehk igaüks, kellega töötaja töö tõttu kokku puutub.

seksuaalse olemusega mis tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline käitumine, mille eesmärk või tegelik mõju on isiku väärikuse alandamine, eelkõige luues ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna

tervise edendamine töökohal on tööandjate, töötajate ja ühiskonna ühine pingutus inimeste tervise ja heaolu parendamiseks töökohal.
Seda on võimalik saavutada järgmiste tegurite koosmõjul:

• töökorralduse ja töökeskkonna parendamine;
• aktiivse osalemise edendamine;
• isikliku arengu soodustamine.

tähendab, kui palju saavad töötajad mõjutada oma tööalaseid otsuseid. See võib olla seotud näiteks töömeetodite ja planeerimisega.

suitsiid, mille on põhjustanud või mida on soodustanud töö.

näitab, kui hästi suudab töötaja teha igapäevatööd viisil, mis aitab organisatsioonil saavutada seatud eesmärke.

kavad, mille eesmärk on suurendada töötajate võimet naasta tööle ja jääda tööle pärast haiguspuhkust ning mis hõlmavad arstiabi, rehabilitatsiooni ja tööle keskenduvate sekkumiste ja toetuse kombinatsiooni.

tööstressi võib määratleda kui emotsionaalsete, kognitiivsete, käitumuslike ja füsioloogiliste reaktsioonide kogumit seoses töö sisu, töökorralduse ja töökeskkonna ebasoodsate ja kahjulike aspektidega. See on seisund, mida iseloomustab suur erutus ja stress ning sageli ka tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla tule toime.

psühhosotsiaalsete riskide ennetamisel tähendavad üksikmeetmed üksikisikutele suunatud ja neid toetavaid meetmeid, vastandina organisatsiooniliste või tehniliste aspektide muutmisele. Üksikmeetmed võivad hõlmata koolitust, kuidas tulla toime keerukate klientidega, ajahalduskoolitust, kerksuskoolitust jne.

heaolu seisund, mille korral inimene mõistab oma võimeid, suudab toime tulla tavaliste elupingetega, suudab töötada tootlikult ja viljakalt ning panustada oma kogukonda.

eesmärk on edendada positiivset vaimset tervist, suurendades psühholoogilist heaolu, pädevust ja kerksust ning luues toetavaid elutingimusi ja keskkondi. Vaimse tervise edendamine töökohal hõlmab tööandja algatusi töötajate vaimse tervise parendamiseks.

vaimse tervise tõttu häbimärgistamine toimub, kui inimesi hinnatakse, välistatakse või koheldakse ebaõiglaselt, sest neil on vaimse tervise probleeme. See häbimärgistamine tuleneb sageli vääriti mõistmisest, hirmust või stereotüüpidest ning võib põhjustada häbitunnet ja diskrimineerimist.