Sõnastik

Äkiline lühiajaline ebamugavustunne, mille tingib kokkupuude luu- ja lihaskonna vaevusi tekitavate ohtudega. Ägedat tervisemõju võidakse nimetada ka lühiajaliseks mõjuks.

Pea, keha ja jäsemete asend. Aktiivne asend nõuab paljude lihaste ja anatoomiliste struktuuride koordineeritud tegevust. Aktiivsed asendid võivad olla staatilised või dünaamilised.

Kehaasend keha ja/või jäsemete liikumisel, nt kõndimisel.

Liigutamine või asendi muutmine istumisel

Tööasendid ja liigutused võivad olla korduvuse, kestuse või pingutuse tõttu kahjulikud. Füüsikalised riskitegurid on näiteks raske füüsiline töö (mis nõuab tugevat pingutust), raskete esemete tõstmine, ebamugavad asendid, pikaajalised tööülesanded, kestev istumine või seismine ning korduvad või suurt täpsust nõudvad tööülesanded.

Olukord, kui töötaja saabub tööle, kuigi tal on puudumist vajav haigus, nii et ta töötab ebaoptimaalsetes tingimustes.

Ka vanus, sugu, pikkus, käepikkus, kehaline suutlikkus, terviselugu, töövõtete ja ohutusmenetluste mittetundmine võivad olla luu- ja lihaskonna vaevuste riskitegurid, kui riske ei hallata nõuetekohaselt.

Töö, kus töötaja istub enamiku tööajast või istub pidevalt pika aja vältel.

Kehakaardil kujutatakse, mis kehaosi töötamine vigastab, kahjustab või koormab.

Keskpikk kuni pikaajaline ebamugavustunne, mille tingib kokkupuude luu- ja lihaskonna vaevusi tekitavate ohtudega. Kroonilist tervisemõju võidakse nimetada ka pikaajaliseks mõjuks või pika peiteajaga haiguseks.

Luu- ja lihaskonna vaevustele võivad kaasa aidata mitmesugused tegurirühmad, näiteks füüsikalised ja biomehaanilised tegurid, organisatsioonilised ja psühhosotsiaalsed tegurid ning individuaalsed ja isiklikud tegurid.

Selline töökoha riskide hindamine ja juhtimine, mis arvestab töötajate mitmekesisust.

võimalik kahjulik füüsiline sündmus, nähtus või inimtegevus, mis võib põhjustada inimohvreid või vigastusi, varalist kahju, sotsiaalseid ja majanduslikke häireid või keskkonnaseisundi halvenemist

Ohukaardil kujutatakse, kus on töökohas tervishoiu- ja ohutusprobleemid, mis võivad tekitada töötajatel haigusi, vigastusi või stressi.

Töökorraldus järjestikuste töötundide, puhkepauside, töötempo ja tööülesannete vaheldumise mõttes mõjutab füüsiliste tööülesannete koormavust.

Liigne töökoormus ja intensiivne töö võivad suurendada tööstressi, mis omakorda võib suurendada lihasepinget ja valutundlikkust. Luu- ja lihaskonna vaevuste riski võib suurendada ka tööülesannete, meetodite ja tempo valimise võimaluse ja kolleegide või juhtkonna toetuse puudumine. Põhjus on, et tööl liiga suure surve tajumisel ei võta töötajad vajalikke ettevaatusmeetmeid ega kasuta ohutuid tööasendeid ja -tavasid, mis muudavad psühhosotsiaalsed tegurid luu- ja lihaskonna vaevuste riskiteguriteks.

Patsiendi optimaalse füüsilise, sensoorse, vaimse, psühholoogilise ja sotsiaalse toimivuse taastamine.

Ohuolukorra tekkimise või õnnetuse toimumise tõenäosus.

Riskihindamine on protsess, millega hinnatakse töökohas esinevatest ohtudest tulenevaid riske töötajate tervisele ja ohutusele. See on töö kõikide aspektide süstemaatiline analüüs, millega uuritakse järgmist:Mis võib põhjustada vigastusi või kahju?;Kas neid ohte saab kõrvaldada?;Kui ohte kõrvaldada ei saa, siis milliseid ennetus- või kaitsemeetmeid kasutatakse või tuleks kasutada riskide piiramisel?

Asend, mida hoitakse pika aja vältel, näiteks seismine, istumine, põlvitamine.

Lihaste koormus, millega hoitakse liikumatut asendit, näiteks käe hoidmine liikumatult või seismine või istumine samas asendis ilma liikumata.

Sooküsimuste arvestamine töökoha riskide hindamisel.

Alajäsemete, peamiselt puusa-, põlve- ja labajalavaevused, mida põhjustavad või süvendavad peamiselt töö ja vahetu töökeskkonna mõjud.

Tööga seotud alaseljavaevused (luu- ja lihaskonna vaevused) on näiteks lülivaheketaste häired ning lihaste ja pehmete kudede vigastused.

Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevused on anatoomiliste struktuuride, näiteks lihaste, liigeste, kõõluste, sidemete, närvide, luude ja paikse vereringe kahjustused, mida põhjustavad või süvendavad peamiselt töö ja vahetu töökeskkonna mõjud.

Kaela, õlgade, käsivarte, labakäte, randmete ja sõrmede vaevused, mis põhjustavad valu, ebamugavust, tuimust ja kirvendust ning mida põhjustavad või süvendavad peamiselt töö ja vahetu töökeskkonna mõjud.

Tööle naasmine on kooskõlastatud tegevus töökoha säilitamiseks ja tööturult varajase lahkumise ennetamiseks, mis hõlmab kõiki menetlusi ja meetmeid, millega kaitstakse ja edendatakse töötajate tervist ja töövõimet ning toetatakse vigastuse või haiguse tõttu vähenenud töövõimega inimeste tagasipöördumist tööle.

Kavandamata puudumine kavandatud tööajal (mõnikord korduv)

Töönõuete ja individuaalsete (isiklike) ressursside tasakaal, näiteks seoses töö liigi, töökoormuse, töökorralduse, tervise, oskuste, väärtuste, hoiakute ja motivatsiooniga.

Tervise tõttu varajane tööturult väljumine / pensionile jäämine on olukord, kui töötaja lahkub tööturult (jääb pensionile) enne tavalist pensioniiga tervise tõttu.

Meetmete võtmine – näiteks professionaalse abi pakkumine, kiire suunamine ja diagnoosimine, töökeskkonna kohandamine – kohe sümptomite ilmnemisel. See vähendab oluliselt tõenäosust, et töötaja puudub töölt kaua. Varane sekkumine võib vähendada töölt puudumist ja tuua kaasa reaalse kokkuhoiu riiklikes tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemides.