You are here

Riiklikud teabekeskused

National Focal Points

EU-OSHA-l on igas liikmesriigis riiklik teabekeskus, mille andmed on kergesti kättesaadavad.

Teabekeskuse nimetab iga riigi valitsus EU-OSHA ametlikuks esindajaks riigis ning see on tavaliselt töötervishoiu ja tööohutuse riiklik pädev asutus. Teabekeskused on EU-OSHA tegevuskavade peamised elluviijad.

Mis on riiklike teabekeskuste õiguslik alus?

Vastavalt nõukogu 18. juuli 1994. aasta määrusele (EÜ) nr 2062/94 Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta tuleb luua riiklik teabekeskus, mis on riiklik pädev asutus või liikmesriigi määratud riiklik asutus.

Riiklik teabekeskus peab arvestama riigi tasandi sotsiaalpartnerite seisukohti kooskõlas riigi õigusaktide ja/või tavadega.

Kuidas tegutsevad riiklikud teabekeskused?

Teabekeskused töötavad valitsuste, tööandjate ja töövõtjate organisatsioonide esindajatest koosnevate kolmepoolsete võrgustike kaudu. Riigi võrgustik kajastab iga liikmesriigi olukorda ja seda ei kehtesta EU-OSHA.

Võrgustik annab teavet EU-OSHA tegevuse jaoks ning on ühtlasi kanal, mille kaudu levitatakse agentuuri väljundeid ja teavet riikide huvirühmadeni. Peale selle osalevad teabekeskused EU-OSHA kampaaniate kavandamisel ja rakendamisel ning nimetavad riikide eksperte agentuuri töörühmadesse ja seminaridele.

Mis toimub muude riikide kui liikmesriikidega?

EMP riikidena on ka Norral, Islandil ja Liechtensteinil riiklikud teabekeskused, mis osalevad igati EU-OSHA teabekeskuste võrgustikus ja mida koheldakse samamoodi kui liikmesriikide teabekeskusi. EFTA riigina osaleb EU-OSHA teabekeskuste võrgustikus ka Šveits.

EU-OSHA toetab riiklikke teabekeskusi ka ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga (IPA) hõlmatud riikides, nimelt endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis, Türgis, Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos (nagu on määratletud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1244/99), Montenegros ja Serbias.