You are here

Tööga seotud haigused

Üks EU-OSHA prioriteetidest kooskõlas ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistikuga 2014−2020 on tööga seotud haiguste ennetamise toetamine. Eesmärk on mitte ainult individuaalsete töötajate elu parandamine, vaid ka tööga seotud haiguste ja surmadega kaasnevate kulude miinimumini viimine.

Viimase kümne aasta jooksul on tööõnnetuste arv vähenenud 25%. Kuid tööga seotud haigused põhjustavad igal aastal ikka veel hinnanguliselt kogu maailmas 2,4 miljonit surmajuhtumit, neist 200 000 leiab aset Euroopas. 

EU-OSHA tööga seotud haiguste alase tegevuse kaudu soovitakse anda tõendibaas ennetamise, poliitika ja tavade jaoks. Teine oluline eesmärk on anda parem ülevaade tööga seotud haiguskoormuse ulatusest.

Tööga seotud haiguste hulka kuuluvad:

Praegused projektid

EU-OSHA käivitas 2015. aastal ülevaatliku projekti, mis hõlmab kolme uuringuvaldkonda, tööga seotud haiguste alast poliitikat ja tavasid:

Mõisted ja õigusnormid

„Tööga seotud haigus“ on igasugune haigus, mis on põhjustatud tööalastest teguritest või süveneb nende tagajärjel. Siia kuuluvad paljud haigused, millel on keerukamad põhjused, mis hõlmavad nii kutsealaseid kui ka muid tegureid.

„Kutsehaigus“ on igasugune haigus, mis on peamiselt põhjustatud kokkupuutest füüsiliste, keemiliste või bioloogiliste riskiteguritega või kõigi nende teguritega töökohal. Kutsehaigused on enamjaolt need, mis on kantud riiklikesse õigusaktidesse kui haigused, mis tulenevad kokkupuutest riskiteguritega töökohal. Kutsehaiguseks tunnistatud haigusega võib kaasneda hüvitis, kui on ilmne, et tööalase kokkupuute ja haiguse vahel on põhjuslik seos.

Euroopa kutsehaiguste kavas antakse soovitusi selle kohta, millised kutsehaigused tuleks kanda liikmesriikide kutsehaiguste nimekirjadesse. Samuti antakse soovitusi hüvitiste maksmise eeskirjade, ennetamise ja statistiliste andmete kogumise kohta.

ELi tasandi suunistes ja riigi tasandi suunistes on sõnastatud diagnostilised ja kokkupuutekriteeriumid tööga seotud haiguse tunnistamiseks nimekirja kantud kutsehaiguseks. Täiendavad kriteeriumid kehtivad hüvitisele, mis on enamasti seotud minimaalsete vigastuste või töövõimetusega. Paljud liikmesriigid avaldavad kutsehaigusteks tunnistatud haiguste andmeid näiteks tööohutuse ja töötervishoiu olukorda käsitlevates aastaaruannetes.

Mis põhjustab haigusi töökohal?

Mitmeid haigusi (näiteks vähk, hingamisteede haigused, südame-veresoonkonna haigused, nahahaigused, luu- ja lihaskonna vaevused ning vaimse tervise probleemid) võib põhjustada või süvendada töö. Kuigi kõnealuste haiguste põhjused võivad olla keerukad, aitab haiguse tekkele või süvenemisele kaasa teatud tööalane kokkupuude, sealhulgas järgmised tegurid:

Oluline on jälgida kõnealuste kokkupuuteviiside ning kombineeritud kokkupuuteviiside, samuti muutuva töökorraldusega kaasnevaid ohte.

Teadlikkuse tõstmine ja ennetamise edendamine

Ettevõtte tasandi heade tavade hulka kuulub riskiennetuskultuuri ja heaolu edendamine töökohal. On väga oluline, et ettevõtted hindaksid ja haldaksid riske ning järgiksid ennetamise hierarhiat.

Teised head võimalused tööga seotud haiguste tekke vähendamiseks on ennetav jälgimine terviseprobleemide ärahoidmiseks ning tervislikumate töökohtade edendamine töökohal tervist edendava tegevuse kaudu.