Terviseprobleemid, mida võib põhjustada ohtlike ainetega töötamine, ulatuvad kergest silma- ja nahaärritusest raskete tagajärgedeni, nagu sünnidefektid ja vähk. Toime võib olla akuutne või pikaajaline; mõne aine toime võib olla kumulatiivne. Kõige tavalisemad ohud on:

• allergia
• nahahaigused
• eri vähiliigid
• viljakusprobleemid ja sünnidefektid
• hingamisteede haigused
• mürgistus

Mõne ohtliku ainega kaasneb turvarisk, näiteks tule-, plahvatus- või lämbumisoht. Ohtlikel ainetel on tavaliselt mitu sellist omadust.

Mitmes sektoris on leitud baktereid, viirusi, seeni ja parasiite. Tavaliselt ei ole need nähtavad, mis tähendab, et neist tulenevatele riskidele ei pöörata alati tähelepanu.

Mõnes sektoris, näiteks tervishoius, põllumajanduses, veterinaarteenistuses, puhastus- ja hooldustöödes, reovee- ja jäätmekäitluses, aianduses ja laboritöös, on töötajad kahjulike bioloogiliste mõjuritega kokkupuutumisel aga eriti suures ohus.

Lisateave:

• Teabeleht 41 – Bioloogilised ohutegurid
• OSHwiki artikkel Bioloogilised ohutegurid
• Töökoha bioloogilisi mõjureid ja teravatest esemetest tekkivate vigastuste ennetamist käsitlevad ELi õigusaktid ning suunised tervishoiusektorile
• Bioloogilistest mõjuritest tingitud tööga seotud haigused
• E-fakt 53 – Bioloogiliste mõjurite riskihindamine
• Bioloogilised mõjurid ja pandeemiad: kirjanduse ja riikide poliitika ülevaade
• Teabeleht 39 – Respiratoorset sensibilisatsiooni põhjustavad kemikaalid
• Teabeleht 40 – Nahka sensibiliseerivad ained
• Teabeleht 100 – Legionella ja legionelloos: Euroopa tegevuskava ja head tavad

Uus tehnoloogia, laienevad sektorid ja töökorralduse muudatused võivad põhjustada suuremat bioloogiliste või keemiliste mõjurite riski. Näiteks keskkonnasektoris võib uuenduslik tehnoloogia kätkeda vähetuntud riske. Või teine näide: üha rohkem töötajaid puutub kokku ohtlike ainetega teeninduse sellistes valdkondades nagu koduhooldus ja jäätmekäitlus, kus kokkupuuteid on eri liiki, kuid ohuteadlikkus on väike. Praegu on eriti tähtis, et tööandjad ja töötajad teaksid võimalikke riske ja võtaksid ennetusmeetmeid.

Lisateave tekkivate riskide, keskkonnahoidlike töökohtade ja nanomaterjalide kohta

Tekkivate riskide lisateave:

• Tööohutuse ja töötervishoiu uuringu prioriteedid Euroopas aastatel 2013–2020
• Aruanne – Keskkonnahoidlikud töökohad ning tööohutus ja töötervishoid: uute tehnoloogiatega seotud uute ja tekkivate riskide eelhinnang aastaks 2020 ja kokkuvõte
• E-fakt 72 – Nanomaterjalidega seotud riskide juhtimine töökohal ja ennetusmeetmed
• E-fakt 74 – Nanomaterjalid hooldustöödel: riskid töökohal ja nende ennetamine

Töötajate kaitsmiseks ohtlike ainete eest tuleb kõigepealt teha riskihindamine. Siis tuleb võtta meetmeid, et kõrvaldada riskid või neid võimalikult vähendada. Seejärel tuleb pidevalt jälgida olukorda ja hinnata võetud meetmete tõhusust.

Liikmesriigid ja EU-OSHA on välja töötanud mitu mudelit, mis aitavad väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel riske hinnata. Ohtlike ainete e-vahend pakub tööandjatele tuge ja nõuandeid, mida nad töökohal ohtlike ainete tulemuslikuks haldamiseks vajavad. Praktiliste vahendite ja juhiste andmebaas sisaldab töökohtade jaoks praktilisi meetmeid, näiteks riskihindamise juhis, kuidas asendada ohtlikke aineid või lõpetada nende kasutamine, juhtumiuuringud ja mitu muud vahendit.

Ohtlike ainetega seotud riskide juhtimise vahendite lisateave on OSHwiki veebilehel. 

Tööandjad peavad mõtlema ka kõigile kergesti haavatavatele rühmadele, nt noortele, rasedatele või imetavatele emadele, kelle erikaitse on seadusega ette nähtud. Samuti tuleb arvestada teiste töötajate rühmadega, nagu võõrtöötajad, koolitamata või kogenematud töötajad, ning töövõtjatega, näiteks koristajad, ning kohandada ennetustöö nende vajadustele.

Ennetuse hierarhia

Euroopa töötajate kaitse õigusaktides on kindel meetmete hierarhia, mida tööandjad peavad ohtlike ainetega seotud riskide ohjeks järgima.

• Kõige tähtsamad riskiohjemeetmed on aine kasutamise lõpetamine ja aine asendamine. Võimalusel lõpetage ohtlike ainete kasutamine, muutes vastavat protsessi või toodet.
• Kui kasutamist ei saa lõpetada, asendage ohtlik aine ohutu või vähem ohutuga.
• Kui aine kasutamist või protsessi ei saa lõpetada ega asendada, ennetage või vähendage kokkupuudet tehniliste ja korralduslike lahendustega. Selleks on näiteks heite kontroll selle tekkekohas (suletud süsteem või kohalik väljatõmbeventilatsioon) või kahjuliku ainega kokkupuutuvate töötajate arvu ning kokkupuute kestuse ja intensiivsuse vähendamine.
• Kui kokkupuudet ei saa teiste vahenditega piisavalt ohjata, tuleb õigusaktide kohaselt kasutada viimase abinõuna isikukaitsevahendeid.

Lisateave:

• OSHwiki jaotis Ohtlike ainete riskihindamine
• PowerPointi esitlus – Ohtlikud ained ja riskihindamine (22 keeles)
• Teabeleht: töökohal leiduvate ohtlike ainete asendamine
• E-fakt 66 –Hooldustööd ja ohtlikud ained

Hea teabevahetus

Töötajate ohutuse tagamiseks tuleb neid teavitada:

• tööandja riskihindamise tulemustest
• ohtudest, millega nad kokku puutuvad, ja nende mõjust
• mida nad peavad tegema enda ja teiste ohutuse tagamiseks
• kuidas kontrollida ja märgata vigu
• kellele tuleb probleemidest teatada
• kõikidest kokkupuute- või tervisekontrollide tulemustest
• hooldustöödel võetavatest ennetusmeetmetest
• esmaabi- ja hädaolukorra protseduuridest

EU-OSHA e-fakt ohtlike ainete ja eduka teabevahetuse kohta töökohal

Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas

EL ja liikmesriigid on sätestanud paljudele ohtlikele ainetele ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas, millest tuleb kinni pidada.
Töötervishoidu ja tööohutust käsitlevates Euroopa direktiivides on sätestatud ka siduvad (täitmine on kohustuslik) ja soovituslikud (osutatakse, mis tuleks saavutada) ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas. Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas on oluline teave riskide hindamise ja juhtimise jaoks. Enamik ELi liikmesriike kehtestavad oma riiklikud ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas, mis hõlmavad tavaliselt rohkem aineid kui ELi direktiivid. Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas on kehtestatud siiski vaid piiratud arvu praegu töökohtades kasutatavate ainete jaoks.

Paljud ohtlikud ained, millega töötajad võivad kokku puutuda, on klassifitseeritud kantserogeenseteks. Mõni neist tekib tööprotsessi käigus.

Töötajate kaitseks kehtivad ELis erisätted. Kantserogeenide direktiivi kohaselt peavad tööandjad hindama ja vältima või minimeerima kokkupuudet kantserogeenide ja mutageenidega. Lisaks ennetusmeetmete hierarhia rakendamisele:

• Tuleb kantserogeenid ja mutageenid asendada – kuivõrd see on tehniliselt võimalik – aine, segu või protsessiga, mis on ohutu või ohutum.
• Kui see ei ole võimalik, peavad nad – kuivõrd see on tehniliselt võimalik – tagama, et seda toodetakse ja kasutatakse suletud süsteemis.
• Kui suletud süsteem ei ole tehniliselt võimalik, peavad tööandjad viima kokkupuute nii madalale, kui see on vähegi tehniliselt võimalik, piirates koguseid ja hoides kokkupuutuvate töötajate arvu nii väiksena kui võimalik.

Tööandjad peavad samuti:

• piiritlema riskipiirkonnad ja kasutama asjakohaseid hoiatus- ja ohutusmärke
• kujundama tööprotsessid selliselt, et vabaneks võimalikult vähe ainet
• eemaldama kantserogeenid ja mutageenid nende tekkekohas, hoides samas keskkonda
• kasutama vastavaid mõõtmisprotseduure (ettenägematu sündmuse või õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud ebahariliku kokkupuute varase avastamise korral)
• kasutama individuaalseid kaitsemeetmeid, kui kollektiivsetest kaitsemeetmetest ei piisa
• tagama hügieenimeetmed (regulaarne koristus)
• koostama hädaolukorra lahendamise kavad
• kasutama plommitud ning selgesti ja nähtavalt märgistatud konteinereid ainete säilitamiseks, käsitsemiseks, transportimiseks ja jäätmete kõrvaldamiseks

Samuti kehtivad töötajate ja ametiasutuste jaoks konkreetsed teavitamisnõuded ning nad peavad pidama arvestust ainetega kokku puutunud töötajate, mõõtmis- ja tervisekontrollide tulemuste kohta.

OSHwiki artiklid: asbest, respiratoorne kristalliline ränidioksiid

Veebilehe jaotis tööga seotud vähktõve kohta

Kantserogeenide tegevuskava lisateave

Igaüks, kes tegeleb ohtlike ainete käitlemisega töökohal, peab teadma, milline on ELis kehtiv ohtlike ainete õigusraamistik.

Töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate õigusaktide eesmärk on kaitsta töötajaid üldiselt ohutus- ja terviseriskide ning töökohal leiduvate ohtlike ainete eest (nt keemiliste mõjurite direktiiv, kantserogeenide direktiiv ning piirnormide direktiivid). Tööandjatele nähakse õigusaktidega ette töökohal riskihindamise tegemine kõigi ohutus- ja terviseriskide, sealhulgas ohtlike ainetega seotud riskide kohta ning asjakohaste kaitse- ja ennetusmeetmete kehtestamine. ELi asjaomaste õigusaktide kokkuvõtted

Eesmärk on tagada, et riske ohjatakse tekkekohas ja et kollektiivsed meetmed – mis kaitsevad töötajate rühma süstemaatiliselt – seatakse tähtsuselt esikohale.

REACH- ja CLP-määruses nõutakse, et kemikaalide tootjad ja tarnijad tagaksid standardsete ohutusmärgiste, ohupiktogrammide ja ohutuskaartide esitamise. Need annavad teavet ainete omaduste ja seotud ohtude kohta ning ainete säilitamise, käsitsemise ja riskiennetuse juhiseid. Muud eeskirjad ja suunised käsitlevad konkreetseid aspekte, nagu ohtlike ainete tootmine, tarnimine, transport ja märgistamine, ning on sageli ka töökohas asjakohased.

Tööohutust ja töötervishoidu käsitlevad ELi õigusaktid on üle võetud liikmesriikide õigusesse, kuid liikmesriigid võivad lisada töötajate kaitseks uusi või rangemaid sätteid. Seepärast on tähtis, et ettevõtted tunneksid iga asjaomase riigi konkreetseid õigusakte.

• Teabeleht: ohtlikud ained töökohal – õigusraamistik

Lisateave

• Kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise (REACH) määrus
• Ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise (CLP) määrus

Vanusega süvenevad või ilmnevad paljud omadused, näiteks elutarkus, strateegiline mõtlemine, üldistusvõime ja oskus asju läbi mõelda. Vanusega koguneb ka töökogemust ja eriteadmisi.

Loomuliku vananemise tõttu aga väheneb suutlikkus, peamiselt kehaline suutlikkus ja taju. Suutlikkuse võimalikke muutusi arvestada riskihindamisel (vt allpool) ning tööd ja töökohta tuleb kohandada, et nende muutustega toime tulla.

Suutlikkuse ealised muutused on suuresti individuaalsed, sest eri inimeste elustiil, toitumine, kehaline vorm, haiguste tekke geneetilised eelsoodumused, haridustase ning töö- ja elukeskkond on erinevad.

Eakad töötajad ei moodusta ühtset rühma; samavanused inimesed võivad olla väga erinevad.

Vananedes vähenevad peamiselt füüsilised ja sensoorsed võimed, mis on kõige olulisemad raske kehalise töö korral. Kaevandus- ja töötleva tööstuse asendumine teenuste ja teadmistepõhise tööstusega, samuti tööülesannete üha suurem automatiseerimine ja mehhaniseerimine ning elektriseadmete kasutamine on vähendanud raske kehalise töö vajadust.

Selles uues olukorras väärtustatakse üha enam paljusid võimeid ja oskusi, mida seostatakse eakatega, näiteks hea suhtlemisoskus, klienditeenindus ja kvaliteediteadlikkus.

Peale selle on paljud ealised muutused mõne elukutse korral palju olulisemad kui mujal. Tasakaalumuutused on probleemiks näiteks tuletõrjujatel ja päästetöötajatel, kes töötavad äärmuslikes tingimustes, kandes rasket varustust ning tõstes ja kandes inimesi; vähenenud kaugus- ja kiirustaju vib häirida öösel töötavaid autojuhte, kuid mitte kontoritöötajaid.

Vanus on ainult üks mitmekesise tööjõu aspekt paljudest. Vanust arvestav riskihindamine tähendab, et riskihindamisel arvestatakse eri vanuserühmade ealisi omadusi, sealhulgas suutlikkuse ja terviseseisundi võimalikke muutusi.

Eelkõige on eakate töötajate korral asjakohased järgmised riskid:

• suur füüsiline töökoormus;
• vahetustega töö ohud;
• kuum, külm või mürarohke töökeskkond.

Kuivõrd individuaalsed erinevused vanusega suurenevad, ei saa lähtuda üksnes vanusest. Riskihindamises tuleb arvestada kutsenõudeid seoses isiku võimete ja terviseseisundiga.

Lisateave: veebipõhise interaktiivse riskihindamisvahendi (OiRA) praegused vahendid, vanust arvestav riskihindamine ja kuidas tagada, et kedagi ei jäeta kõrvale.

Töövõime on töö ja isikliku suutlikkuse tasakaal – kui töö vastab isiklikule suutlikkusele, on töövõime hea. Peamised töövõimet mõjutavad tegurid on järgmised:

• tervis ja füüsiline suutlikkus;
• haridus ja pädevus;
• väärtused, hoiakud ja motiveeritus;
• töökeskkond ja töökollektiiv;
• töö sisu, korraldus ja seonduvad nõuded.

Töövõimet saab mõõta töövõime indeksiga. Töövõime põhimõttest lähtub soovitus, et töökohas võetavad töövõime edendamise meetmed arvestaksid kõiki neid tegureid.

Inimeste tervist hilisemas eluetapis mõjutab varasem tervisekäitumine. Funktsionaalsete võimete nõrgenemist saab edasi lükata ja minimeerida tervisliku eluviisiga, näiteks korrapärase kehalise liikumise ja tervisliku toitumisega. Töökohal on võtmeroll tervisliku elustiili edendamisel ja füüsilise võimekuse nõrgenemist takistava tegevuse toetamisel, aidates nii säilitada töövõimet. Tervise edendamine töökohas hõlmab mitmesuguseid teemasid, sealhulgas toitu ja toitumist, alkoholi tarbimist, suitsetamisest loobumist, piisavat kehalist liikumist, puhkeaega ja und.

Läbimõeldud kavatisega töökoht on kasulik igas vanuses töötajatele, ka eakatele. Võimete muutudes tuleb muuta ka töö sisu ja korraldust, näiteks nii:

• Töö ümberkorraldamine või tööülesannete roteerimine
• Sagedamad lühikesed pausid
• Vahetustega töö parem korraldamine, nt kiirringlusega (2–3 päeva) vahetused
• Hea valgustus ja müratõrje
• Ergonoomilised töövahendid

Pikaaegne haiguspuhkusel olek võib põhjustada vaimseid probleeme, sotsiaalset tõrjutust ja varajast lahkumist tööturult. Vananeva tööjõu toetamiseks on väga oluline lihtsustada töötajate tööle naasmist pärast haigust. Euroopa riikide algatused tööle naasmise soodustamiseks on näiteks Ühendkuningriigis haiguslehe asendamine nn terviselehega Ühendkuningriigis ja Taanis projekt „Tööle naasmise sekkumine”.

Lisateave on EU-OSHA aruandes „Tagasi tööle” ja seonduval teabelehel.

Aastate 2026–2028 tervislike töökohtade kampaania „Töökohal üheskoos vaimset tervist hoides“ eesmärk on suurendada teadlikkust psühhosotsiaalsete riskide mõjust ning edendada toetava, kaasava ja vaimselt tervisliku töökeskkonna loomist kõigis sektorites.

Kampaania toetab Euroopa Komisjoni laiemat tööohutuse ja töötervishoiu strateegilist raamistikku aastateks 2021–2027. Selle teema tähtsus suureneb, sest andmed näitavad Euroopa vaimse tervise üldist halvenemist: uuringu OSH Pulse 2025 kohaselt on väsinud 37% töötajatest ning stressi, depressiooni või ärevusega on 29%.

Kampaanial on viis prioriteetset valdkonda:

• psühhosotsiaalsete riskide hindamine ja juhtimine
• kiusamine, seksuaalne ahistamine ja vägivald
• füüsikalised riskid ja vaimne tervis
• psühhosotsiaalsed riskid tervishoius ja sotsiaalhoolekandes
• vaimse tervise toetamine töökohal

2023.–2025. aasta tervislike töökohtade kampaania teadvustab uute digitehnoloogiate mõju tööle ja töökohtadele ning seonduvaid tööohutuse ja töötervishoiu probleeme ja võimalusi. See on ka hea tava lahenduste vahetamise platvorm.

Koos ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistikuga aastates 2021–2027 sätestatud tööga seotud surmajuhtumite nulleesmärgiga ning Euroopa digistrateegiaga on kampaania eesmärgid lisada tööohutus ja töötervishoid laiemasse ELi poliitikaarutellu ning hõlmata sooline mõõde ja suurenenud riskiga töötajate erirühmade vajadused.

Kampaanias on viis prioriteetset valdkonda:

• Digiplatvormitöö
• Kõrgtehnoloogilised robotid ja tehisintellekt
• Kaugtöö
• Nutikad digisüsteemid
• Töötajahaldus tehisintellekti abil

Kampaania põhineb peamiselt ülevaatel digitaliseerimisest ning tööohutusest ja töötervishoiust aastatel 2020–2022, selle tähelepanekutel ja materjalidel, samuti EU-OSHA uuringutel muudes valdkondades, näiteks tuleviku-uuringutel ning tööohutuse ja töötervishoiu eeskirjade järgimise ülevaatel.

The Aastate 2020–2022 kampaania keskendub tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevustele. 

Luu- ja lihaskonna vaevused on endiselt sagedaim tööga seotud terviseprobleem Euroopas.

Kehaasendi riskid, korduvliigutused ja väsitavad või valulikud asendid, raskuste tõstmine või teisaldamine – kõik need väga tavalised töökoha riskitegurid võivad põhjustada luu- ja lihaskonna vaevusi. Nende sagedust arvestades on selge, et nende ennetamise teavet on vaja levitada rohkem.

Kampaania annab probleemi põhjustest põhjaliku ülevaate. Kampaania eesmärk on levitada teemakohast kvaliteetteavet. Kampaania julgustab käsitlema probleemi terviklikult ning pakub praktilisi vahendeid ja lahendusi, mida saab kasutada töökoha tasandil. 

Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste lisateave

Kokkupuude ohtlike ainetega on Euroopa töökohtadel palju sagedam kui arvata ning töötajate kaitseks nende ohtude eest tuleb teha rohkem. Aastate 2018–2019 kampaania „Tervislikud töökohad haldavad ohtlikke aineid“ eesmärk oli teadvustada ohtlikke aineid töökohal ja nende riske ning luua ennetav töökultuur, levitades kampaaniamaterjale ning korraldades edendamis- ja kaasamistegevusi. Kampaaniaga loodi ohtlike ainete tõhusa haldamise teadmusbaas, mis sisaldab olemasoleva õigus- ja poliitikaraamistiku teavet, hea tava lahendusi, töövahendeid ja abimaterjale ning tõhusa suhtlemise ja teavitamise ideid.

Kampaania eriüritused käsitlesid haavatavaid rühmi, ohtlike ainete asendamist ning kantserogeene ja tööga seotud vähktõbe, mis tekitab suurima osa surmavatest kutsehaigustest ELis. Kampaania ühe tulemusena jätkab EU-OSHA aktiivset tegutsemist kantserogeenide tegevuskavas (kantserogeenidega kokkupuute vähendamisele suunatud Euroopa tegevuskava).

Ohtlike ainete töökohal ohutu haldamise lisateave

Kampaania „Tervislikud töökohad sõltumata east“ edendas kestlikku töötamist – ohutuid ja tervislikke töötingimusi kogu eluea vältel. Euroopa töötajaskond vananeb ja pensioniiga tõuseb, mispärast on ohutud, tervislikud ja õiglased töötingimused üha tähtsamad. See võimaldab inimestel töötada kauem ja jääda pensionile tervena.
Kampaania rõhutas töötervishoiu ja tööohutuse juhtimise võimalusi vananeva tööjõu kontekstis ning julgustas vahetama teavet ja häid tavasid. Demograafilised muutused mõjutavad enamikku Euroopa töökohti. Ettevõtted ja organisatsioonid saavad kahjustavaid tagajärgi minimeerida ja tootlikkust suurendada töötamise kestlikkust tagavate meetmetega, mis muudavad töö kõigile ohutumaks ja tervislikumaks. 

 Vananemise ning töötervishoiu ja tööohutuse lisateave

Halb psühhosotsiaalne töökeskkond võib oluliselt kahjustada töötajate tervist.

Psühhosotsiaalseid riske esineb igas töökohas, kuid neid saab isegi piiratud ressurssidega edukalt hinnata ja juhtida. Kampaania pakkus töötajatele ja tööandjatele tuge ja nõuandeid, kuidas hallata tööstressi ja juhtida psühhosotsiaalseid riske, ning edendas selleks praktiliste ja lihtsate vahendite kasutamist.

 Töökoha psühhosotsiaalsete riskide ja stressi lisateave

Ameti 2012.–2013. aasta kampaania keskendus riskiennetusele. Lihtsamalt öeldes tähendab riskiennetus töökoha riskide juhtimist, et vähendada tööõnnetusi ja kutsehaigusi.

Lõplik vastutus riskide juhtimise eest on tööandjatel ja kõrgemal juhtkonnal, kuid nad saavad olla edukad ainult siis, kui osalevad ka töötajad.

Neil põhjustel pöörati selles kampaanias erilist tähelepanu kõrgema juhtkonna ja omanike eeskujule koos töötajate aktiivse osalusega.

Kõrgema juhtkonna ja omanike eeskuju ning töötajate osaluse lisateave

Hooldus on väga tavaline tegevus: peale hooldustöötajate mõjutab see kõigi tasandite töötajaid igal töökohal ja igas valdkonnas.

Kampaaniaga rõhutati ohutu hoolduse kui töötervishoiu ja tööohutuse hea tava keskse aspekti tähtsust.

Kuigi olukord oleneb valdkonnast (näiteks kasutatavate masinate liigist), tuvastas kampaania nõuetekohase hooldustöö üldpõhimõtted kõigis Euroopa töökohtades.

Kampaania eesmärgid

• Teadvustada hoolduse tähtsust töötajate ohutusele ja tervisele, hooldustööde riske ning nende ohutu tegemise vajadust.
• Teadvustada tööandjate õiguslikke ja muid kohustusi seoses ohutu hooldusega ning selle majanduspõhjendust.
• Edendada hoolduses töötervishoiu ja tööohutuse lihtsat ja liigendatud korraldust, mis põhineb asjakohasel riskihindamisel (viis põhireeglit).

Lõppeesmärk oli loomulikult vähendada nende inimeste arvu, kes praegu ja tulevikus saavad vigastada või haigestuvad ebapiisava hoolduse või selle puudumise tõttu.

Lisateave

• OSHwiki
• Väljaanded

Riskihindamine on töötervishoiu ja tööohutuse juhtimise alus.

Kampaania üldeesmärk oli edendada riskihindamise tervikkäsitlust, et aidata ettevõtetel süstemaatiliselt riske hinnata ja võtta hindamistulemuste põhjal meetmeid.

Teadvustati riskihindamist kui tööandjate õiguslikku kohustust ja selgitati riskihindamise protsessi, mis ei ole tingimata keerukas, bürokraatlik või ainult ekspertidele. Toetati lihtsat etapilist käsitlust, mis konsulteerib töötajatega ja kaasab nad.

Kampaania tulemusena töötati välja ameti veebipõhine interaktiivne riskihindamisvahend (OiRA), mida võib pidada 21. sajandi lahenduseks töötervishoiu ja tööohutuse edendamisel mikro- ja väikeettevõtetes. OiRA projekt võib aidata tuhandeid ELi väikeettevõtteid lihtsa ja kulutõhusa riskihindamise korraldamisel.

Lisateave

• OSHwiki
• OiRA projekti veebileht

Tervislike töökohtade algatuse eesmärk oli anda väikeste ja keskmiste ettevõtete juhtidele ja töötajatele lihtne juurdepääs teabele, kuidas muuta töökoht ohutumaks, tervislikumaks ja tootlikumaks.

Algatuses osalesid 12 ELi liikmesriiki – Bulgaaria, Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari – ning Türgi ja Horvaatia.

Kampaania sõnum väikestele ja keskmistele ettevõtetele oli järgmine: „Töötervishoid ja tööohutus läheb korda kõigile. Hea sinule. Hea äritegevusele.“

Mikro- ja väikeettevõtete töötervishoiu ja tööohutuse lisateave

Lihaseid, liigeseid, kõõluseid, sidemeid ja närve mõjutavad luu- ja lihaskonna vaevused on praktiliselt kõigis ELi liikmesriikides suurim töölt puudumise põhjus.

Kampaania eesmärk oli edendada selle probleemi tervikliku juhtimiskäsitlust, rõhutades, et tööandjad, töötajad ja valitsus peavad tegutsema luu- ja lihaskonna vaevuste vastu üheskoos.

Rõhutati kandami kergendamise põhimõtet, mis arvestab peale otsese füüsilise koormuse ka keskkonnategurite ja töötempo tekitatavat koormust organismile.

Rõhutati ka praeguste ja varasemate luu- ja lihaskonna vaevustega töötajate tööl püsimise, taastusravi ja tööle naasmise tähtsust.

Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste lisateave

Kampaaniaga eesmärk oli tagada, et noorte tööelu algaks ohutult ja tervislikult.

Noored on töökeskkonnas eriti haavatavad, sest sageli on nende töötervishoid ja tööohutus ebapiisav.

Paljud noorte tööõnnetused ja terviseprobleemid on siiski ennetatavad. Noored on töötervishoiu ja tööohutuse teabele vastuvõtlikud ning kaitsevad end, kui teadvustavad võimalikke ohte.

Kampaania raames teadvustati noortele ja tööandjatele riske, peale ettevõtete ka koolides ja ülikoolides, et jõuda noorteni vara, et nad harjuksid riskiennetuskultuuriga.

Noorte töötervishoiu ja tööohutuse teave

Peale ehitus- ja tööstussektori esineb mürarisk ka mujal. Müra võib olla probleemiks paljudes töökeskkondades tehastest farmideni ja kõnekeskustest kontserdisaalideni.

Kampaania keskendus töökoha müra piiramisele ning selle juhtlause oli „Müra tööl – selle hind võib olla rohkem kui ainult kuulmine“.

Müraprobleemi lisateave: OSHwiki

Ehitus on üks Euroopa suurimaid majandusvaldkondi.

Kahjuks on selle sektori töötervishoiu ja tööohutuse näitajad ühed halvimad ning peale suurte inimkannatuste on nende hind ettevõtjatele ja maksumaksjatele miljardeid eurosid aastas.

Kampaania eesmärk oli aidata ehitussektori kõigil sidusrühmadel kujundada ohutumat, tervislikumat ja tootlikumat töökeskkonda.

Lisateave OSHwiki

Kogu Euroopas puutuvad miljonid töötajad tööl kokku ohtlike ainetega. Kui kaasnevaid riske ei ohjata, võivad need kahjustada inimtervist mitmeti.

Tööandjad on Euroopa õigusaktide kohaselt kohustatud ohtlike ainete riske juhtima. Sellel teemal on tööandjate ja töötajate käsutuses väga palju materjale, kuid töötajate tervise kaitseks tuleb neid ka järgida.

Kampaania põhieesmärk oli teadvustada riske ning soodustada meetmete võtmist, et vähendada ohtlike ainete kasutamise terviseriske.

Ohtlike ainete töökohal ohutu haldamise lisateave

Stressi tõttu kaotatakse igal aastal miljoneid tööpäevi.

Liiga paljud töötajad kannatavad vaikides ja liiga paljud ettevõtjad ei mõista, kui palju kahjustab stress nende äritulemusi.

Kampaania keskendus tööstressi ennetamisele ja ohjamisele.

Töökoha psühhosotsiaalsete riskide ja stressi lisateave

Igal aastal hukkub Euroopa Liidus tööõnnetuste tagajärjel tuhandeid inimesi ning juhtub miljoneid selliseid tööõnnetusi, mille tõttu puudutakse töölt kauem kui kolm päeva.

Probleem on eriti terav väikestes ja keskmistes ettevõtetes.

Kampaania keskendus tööõnnetuste ennetamisele.

Teema lisateave: OSHwiki

Luu- ja lihaskonna vaevused on ühed sagedaimad kutsehaigused, mis mõjutavad miljoneid Euroopa töötajaid kõigis majandusvaldkondades ning lähevad tööandjatele maksma miljardeid eurosid.

Olemasolevate tervishoiu- ja ohutuseeskirjade ning hea tava suuniste järgimisega saaks sellest probleemist suurt osa ennetada või vähendada.

See oli EU-OSHA esimene kampaania, mis keskendus tulemuslikule luu- ja lihaskonna vaevuste riskide juhtimisele.

Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste lisateave

• Tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv

• Töökohad, töövahendid, tähised, isikukaitsevahendid

• Kokkupuude keemiliste mõjuritega ja kemikaaliohutus

• Kokkupuude füüsikaliste ohuteguritega

• Kokkupuude bioloogiliste mõjuritega

• Töökoormus, ergonoomika ja psühhosotsiaalsed riskid

• Sektoriomased ja töötajatega seotud õigusaktid

Direktiivide kokkuvõtted on ainult inglise keeles, kuid kokkuvõtete järel on lingid direktiivi täistekstile kõikides Euroopa Liidu keeltes.

Lisaks raamdirektiivile on võetud vastu mitmeid üksikdirektiive, mis keskenduvad töötervishoiu ja tööohutuse eri aspektidele. Sellegipoolest kohaldatakse raamdirektiivi endiselt kõikidele üksikdirektiivide valdkondadele. Kui üksikdirektiivid sätestavad mõne küsimuse rangemalt ja üksikasjalikumalt, on need erisätted raamdirektiivi suhtes ülimuslikud. Üksikdirektiividega rakendatakse raamdirektiivi põhimõtteid

• teatud tööülesannetele (nt raskuste käsitsi teisaldamine);
• töökoha teatud ohtudele (nt kokkupuude ohtlike ainete või füüsikaliste mõjuritega);
• teatud töökohtadele ja sektoritele (nt ajutised ehitustööplatsid, maavarade kaevandamine, kalalaevad);
• teatud töötajarühmadele (nt rasedad, noored, tähtajalise töölepinguga töötajad);
• töökorralduse teatud küsimustele (nt töö- ja puhkeaeg).

Üksikdirektiivides määratletakse nende riskide hindamise viis ja mõningatel juhtudel sätestatakse teatud ainete või mõjurite piirväärtused.

Euroopa Komisjon on teada andnud kolmest peamisest tööohutus- ja töötervishoiumeetmest oma teatises Ohutumad ja tervislikumad töötingimused meile kõigile – ELi tööohutuse ja töötervishoiu poliitika ajakohastamine, mis põhineb ELi töötervishoiu ja tööohutuse direktiivide järelhindamisel (õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi hindamine).

Lisaks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 alusel vastu võetud mitu tööohutuse ja töötervishoiu eri aspekte käsitlevat direktiivi. Sellele õiguslikule alusele tuginedes ja uue lähenemisviisi alusel on vastu võetud mitu tehnilist direktiivi, mille kohaselt Euroopa standardiorganisatsioonid – Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (ETSI) – kehtestavad Euroopa standardid ja uuendavad neid korrapäraselt.

Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021-2027 kehtestab Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu poliitilise tegevuskava. Euroopa tasandil on seadusandlike algatuste lähtekohaks Euroopa Komisjoni koostatud seadusandlik ettepanek. Seadusandliku tavamenetluse kohaselt võtavad Euroopa Liidu direktiive vastu Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlament. Mõnel juhul delegeerivad nad Euroopa Komisjonile seadusandliku volituse kohandada direktiive vastavalt tehnika arengule.

Euroopa sotsiaalpartnerid täidavad Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna otsustusprotsessis tähtsat rolli, sest nendega tuleb mitmel etapil konsulteerida. Euroopa Liidu toimimise lepinguga sätestatakse ka võimalus sõlmida sõltumatuid kokkuleppeid. Seni on Euroopa sotsiaaldialoogi tulemusel võetud vastu mitu sõltumatut kokkulepet.

Esimesed tööohutuse ja töötervishoiu Euroopa direktiivid võeti vastu ühisturu ühtlustamissätete alusel. Selle põhjuseks oli selgete tööohutuse ja töötervishoiu sätete puudumine aluslepingus kuni 1980. aastate keskpaigani. Selle ajani peeti töötervishoidu ja tööohutust Euroopa Majandusühenduse turu ühtlustamise ja majanduspoliitika lisateemaks. Sellel alusel võeti vastu näiteks töökohas ohutusmärkide kasutamist sätestavate riiklike õigusaktide ühtlustamise direktiiv 77/576/EMÜ ja töökohas vinüülkloriidi monomeeridega kokkupuute piirmäärade ühtlustamise direktiiv 78/610/EMÜ.

1987. aasta ühtne Euroopa akt oli suur samm edasi, sest sellega lisati lepingule uus sotsiaalpoliitikat käsitlev säte „eelkõige töökeskkonna parandamiseks, et kaitsta töötajate ohutust ja tervist”. Selle sätte lisamine lepingusse näitas ohutute töötingimuste olulisust. Lisaks volitas uus sotsiaalharta Euroopa Komisjoni edendama tööandjate ja töövõtjate esindajate sotsiaalset dialoogi Euroopa tasandil.

1997. aasta Amsterdami leping tugevdas veelgi Euroopa sotsiaalpoliitika õiguslikku alust, lisades aluslepingusse sotsiaalkokkuleppe. Lissaboni lepingus säilitati – sotsiaalpoliitika artiklite nummerdust muutes – endise EÜ asutamislepingu artikli 136 jj sätete (praegu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 151 jj) põhiolemus.