Haldusnõukogu

Haldusnõukogu kehtestab ameti strateegia ja eesmärgid ning tegevdirektor vastutab haldusnõukogu ees. Haldusnõukogu tegevust reguleeritakse asutamismääruse ja töökorraga. Haldusnõukogu nimetab ametisse tegevdirektori ja võtab vastu järgmised põhidokumendid:

Haldusnõukogu liikmed nimetatakse ametisse kooskõlas EU-OSHA asutamismäärusega. Euroopa Liidu Nõukogu nimetab ametisse kolme peamise huvirühma – valitsused, tööandjad ja töötajate organisatsioonid – esindajad igast liikmesriigist. Euroopa Komisjon nimetab oma liikmed ja Euroopa Parlament sõltumatu eksperdi.

Haldusnõukogu esimees valitakse igal aastal rotatsiooni korras kolme peamise huvirühma esindajate hulgast. Haldusnõukogu koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas ja koosolekute protokollid avalikustatakse. Lisateave: haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed, sh nende huvide deklaratsioonid ja elulookirjelduste kokkuvõtted.

Haldusnõukogu juhatus

Juhatus on väiksem juhtkonna rühm, mis koosneb 8 haldusnõukogu liikmest. Juhatuse koosolekud toimuvad kolm korda aastas, et teha järelevalvet haldusnõukogu otsuste koostamise ja rakendamise üle. Ka juhatuse koosolekute protokollid on avalikud (vt allpool).

Lisateave: juhatuse liikmed ja asendusliikmed.

EU-OSHA on kolmepoolne organisatsioon, mille eesmärk on tagada hea juhtimistava järgimine. Hea juhtimistava hõlmab mitut tegurit, näiteks avatus ja reageerimisvõime, läbipaistvus, nõuetekohasus, tõhusus, tulemuslikkus ja vastutus.

Euroopa Liidu asutuse juhtorganitena on ameti haldusnõukogul ja selle juhatusel koos tegevdirektoriga põhiroll hea juhtimistava põhimõtete rakendamisel.

Miks on juhtimistavad olulised?

Hea juhtimistava tagab, et ameti tegevus kajastab laiemaid huve, vastab sidusrühmade ootustele ja on asjaomaste isikute suhtes asjakohane. Sellega tagatakse, et eesmärkide saavutamiseks vajalikud töötajad ja rahalised vahendid jaotatakse tõhusalt ja tulemuslikult. Suurendades läbipaistvust, soodustab hea juhtimistava suuremat vastutust sidusrühmade ja Euroopa Liidu kodanike ees.

Järgmistes punktides kirjeldatakse, kuidas EU-OSHA tagab hea juhtimistava järgimise.

Peamised otsustajad

Tegevdirektor – haldusnõukogu nimetab ametisse tegevdirektori kooskõlas asutamismäärusega. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat ja seda saab pikendada ainult ühe korra.

Haldusnõukogu – haldusnõukogu kehtestab ameti strateegiad ja eesmärgid ning tegevdirektor vastutab haldusnõukogu ees. Haldusnõukogusse kuuluvad ELi liikmesriikide järgmiste rühmade esindajad:

  • valitsused,
  • tööandjad,
  • töötajad.
  • Samuti kuuluvad sinna Euroopa Komisjoni esindajad.

Euroopa Parlament nimetab sõltumatu eksperdi, kellel puudub hääleõigus.

EMP ja EFTA riikide ja teatud teiste ELi asutuste esindajad osalevad haldusnõukogu töös vaatlejatena.

Haldusnõukogu esimees valitakse rotatsiooni korras kolme huvirühma – valitsuste, tööandjate ja töötajate – esindajate hulgast.

Juhatus – juhatus on väiksem juhtkonna rühm ja selle liikmed valitakse haldusnõukogu liikmete hulgast. Juhatus teeb järelevalvet haldusnõukogu otsuste koostamise ja rakendamise üle.

Nõuanderühmad annavad ametile strateegilisi juhiseid ja tagasisidet ameti tegevuse kohta. Nõuanderühmade liikmed määrab haldusnõukogu ning nendesse kuuluvad töötajate ja tööandjate organisatsioonide ja valitsuste esindajad.

Läbipaistvuse ja vastutuse tagamine

Läbipaistvus on vastutuse eeltingimus.

Läbipaistvuse tagamiseks avalikustab amet olulised dokumendid. Need on muu hulgas ameti sisestrateegia, programmdokumendid ja tegevusaruanded, aastaeelarved, raamatupidamisaruanded ja kontrollikoja aruanded.

Tegevdirektor, kõrgemad ametnikud ja haldusnõukogu liikmed peavad deklareerima oma huvid (vt EU-OSHA huvide konflikti poliitika). Haldusnõukogu koosolekute protokollid on avalikud.

Vastutuse tagamiseks on kehtestatud mitu meedet.

Eelarvevahendite käsutajana peab tegevdirektor tagama, et Euroopa Liidu Nõukogu soovitusel kiidab Euroopa Parlament heaks ameti eelarve täitmise.

Haldusnõukogul on oluline roll ka seetõttu, et ta võtab vastu aasta konsolideeritud tegevusaruande ja esitab arvamuse raamatupidamise aastaaruande kohta. Peale selle otsustab haldusnõukogu tegevdirektori töölevõtmise ja tema ametiaja pikendamise. Samuti võtab haldusnõukogu vastu ameti sisestrateegia, programmdokumendid ja aastaeelarved.

Amet tugineb mitmele sisekontrollistandardile, mille eesmärk on tagada kontrolleesmärkide saavutamine. Selle tulemusel kehtestas amet organisatsioonistruktuuri ja sisekontrollisüsteemid, mis on kooskõlas raamistiku ja riskikeskkonnaga, milles ta tegutseb.

Seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks kehtestatud sisekontrolli süsteemi raames võtab amet pettuse takistamise ja avastamise erimeetmeid, sealhulgas pettusevastane strateegia.

EU-OSHA suhtes korraldatakse sise- ja välisauditeid, mille raames esitatakse sõltumatuid nõuandeid, arvamusi ja soovitusi sisekontrollisüsteemide kvaliteedi ja toimimise kohta ning ameti vastavuse kohta Euroopa Liidu finants- ja muudele määrustele.

Haldusnõukogu võttis vastu Euroopa hea haldustava eeskirja.

Haldusnõukogu on kokku leppinud head tavad oma liikmetele.

Vt haldusnõukogu ja juhatuse liikmed ning nende roll.

EU-OSHA sisekontrolli raamistik on kooskõlas Euroopa Komisjoni muudetud sisekontrolliraamistikuga (C(2017) 2373 final, 19. aprill 2017). Sisekontrolli raamistik koosneb 5 sisekontrolli komponendist ja 17 põhimõttest. Iga-aastase riskihindamise põhjal töötab EU-OSHA välja tegevuskava ja võtab meetmeid, et riske võimalikult palju maandada. 

Sisekontrolli 5 komponenti ja 17 põhimõtet on järgmised.

Kontrollikeskkond

1. EU-OSHA näitab pühendumist usaldusväärsusele ja eetikaväärtustele.

2. Haldusnõukogu on juhtkonnast sõltumatu ning jälgib sisekontrolli arengut ja tulemuslikkust.

3. Direktor loob eesmärkide saavutamiseks struktuurid, aruandlusahelad ning asjakohased asutused ja kohustused.

4. EU-OSHA näitab pühendumust innustada pädevaid isikuid olema kooskõlas eesmärkidega, neid isikuid arendada ja nende kooskõla säilitada.

5. EU-OSHA peab üksikisikuid vastutavaks sisekontrollikohustuste täitmise eest eesmärkide saavutamisel. 

Riskihindamine

6. EU-OSHA sõnastab eesmärgid piisavalt selgelt, et saaks tuvastada ja hinnata eesmärkidega seotud riske.

7. EU-OSHA tuvastab riskid, mis ohustavad tema eesmärkide saavutamist kogu organisatsioonis, ja analüüsib riske, et määrata, kuidas riske juhtida.

8. EU-OSHA kaalutleb eesmärkide saavutamise riskide hindamisel pettuse võimalust.

9. EU-OSHA tuvastab muutused, mis võivad sisekontrollisüsteemi oluliselt mõjutada, ja hindab neid.

Kontrollitegevus

10. EU-OSHA valib ja töötab välja kontrollitegevused, mis aitavad vähendada eesmärkide saavutamise riske vastuvõetavale tasemele.

11. EU-OSHA valib välja tehnoloogia üldised kontrollimeetmed ja arendab neid, et toetada eesmärkide saavutamist.

12. EU-OSHA rakendab kontrollitegevust ameti tegevuskavade kaudu, milles on sõnastatud ootused, ja menetluste kaudu, mis aitavad tegevuskavu rakendada. 

Teave ja teabevahetus

13. EU-OSHA kogub, genereerib ja kasutab asjakohast kvaliteetset teavet sisekontrolli toimimise toetamiseks.

14. EU-OSHA edastab sisekontrolli toimimise toetamiseks vajalikku teavet, sealhulgas sisekontrolli eesmärkide ja kohustuste kohta.

15. EU-OSHA suhtleb ametiväliste osapooltega küsimustes, mis mõjutavad sisekontrolli toimimist. 

Järelevalve

16. EU-OSHA valib, arendab ja teeb jätkuvaid ja/või eraldi hindamisi, et leida, kas sisekontrolli osad on olemas ja toimivad.

17. EU-OSHA tuvastab sisekontrolli puudused ja teatab neist õigeaegselt osapooltele, kes vastutavad parandusmeetmete võtmise eest, nagu asjakohane.    

EU-OSHA tegevdirektor koostab iga eelarveaasta kohta aruande, milles esitatakse ülevaade ameti tööst ja tegevusest. Aruande ülesehitus järgib ühtses programmdokumendis oleva aasta töökava oma ning selles on kavas sätestatud peamiste eesmärkide saavutamise ja tegevuse ülevaade. Aruandes käsitletakse ka vahendeid, millega saavutati ameti eesmärgid. 

Aasta konsolideeritud tegevusaruandes esitab tegevdirektor ülevaate ka haldustegevusest, mis käsitleb näiteks sisekontrolliraamistiku rakendamist, sealhulgas sise- ja välisauditite tulemusi, välishindamissüsteemi ja tulemusnäitajaid ning finants- ja personaliteavet.

Tegevusaruannet analüüsib ja hindab EU-OSHA haldusnõukogu. See on oluline etapp ameti aastaeelarve täitmise hindamise protsessis (eelarve täitmise heakskiitmise protsess, milles osalevad Euroopa Parlament ja nõukogu).

Eelmiste aastate konsolideeritud tegevusaruanded on meie väljaannete lehel.

Strateegia 2025–2034:  prioriteetide kindlaksmääramine mõju saavutamiseks

EU-OSHA praeguses strateegias on esitatud ameti kümne aasta prioriteedid ja kolm strateegilist tegevussuunda koos järgmiste eesmärkidega:

  1. pakkuda tõendeid ja teadmisi praeguste, uute ja tekkivate riskide kohta seoses nende ohutus- ja tervisemõjuga ning ennetamisega, et toetada poliitikakujundamist ja teadusuuringuid;
  2. ärgitada ja toetada selliste vahendite ja ressursside väljatöötamist, mis võimaldavad ameti võrgustikel ja partneritel parandada tööohutuse ja töötervishoiu riskide ennetamist töökohal;
  3. toetada teadlikkuse suurendamise ja võrgustike loomise algatusi, et võimaldada ametil ja selle sidusrühmadel edendada töökohtadel positiivset riskiennetuskultuuri.

Lisateabe saamiseks laadige alla EU-OSHA strateegia 2025–2034.

Lähiaastate töö kavandamine

Igal aastal koostab EU-OSHA tegevdirektor ja haldusnõukogu võtab vastu ühtse programmdokumendi, milles sätestatakse ameti kolme aasta jooksev töökava. Selles sõnastatakse selged prioriteedid ning selle eesmärk on tagada, et amet kasutaks oma vahendeid ja võrgustikku parimal viisil.  Ühtses programmdokumendis kirjeldatakse üksikasjalikult elluviidavaid tegevusi ja eesmärke, mis tuleb järgmistel aastatel saavutada.

Eelmiste aastate konsolideeritud tegevusaruanded on meie väljaannete lehel.

Subscribe to