Koos töökaaslastega esineb Napo mitmes sõnatus filmis, mille kaudu saavad teda mõista ja temaga samastuda mis tahes kultuuritaustaga ja igas vanuses inimesed. Filmid käsitlevad tööohutuse ja töötervishoiu mitmesuguseid küsimusi, näiteks järgmisi:

• Tööstress ja töökoha psühhosotsiaalsed riskid: Napo filmis „Kui stress streigib”
• Libisemine ja komistamine: Napo filmis „See ei ole naljaasi”
• Töökohas kemikaalide kasutamise riskid: „Napo on ohus: kemikaalid!”

Enne Napo filmide kasutamist lugege hoolikalt läbi õigused ja load.

Nende veebipõhiste materjalide eesmärk on aidata organisatsioonidel kasutada Napo filme peale tervise ja ohutuse teemade teadvustamise ka selleks, et algatada oma töötajate ja tarneahelate töötajate rühmaarutelusid. Samuti sobivad need kasutamiseks kutseõppekursustel.

Esimene materjalide sari pealkirjaga „Luu- ja lihaskonna vaevuste mõistmine“ aitab üksikisikutel ja organisatsioonidel käsitleda luu- ja lihaskonna vaevusi (nt seljavalu, ülajäseme vaevused ja korduvad koormusvigastused) seoses töötaja elu iga aspektiga. Selline arutelu võib aidata organisatsioonidel töötada välja luu- ja lihaskonna vaevuste mõju vähendamise terviklahendused ning aidata neil tagada seeläbi üksikisikutele, nende perekondadele ja kogukondadele täisväärtuslik tööelu.

Samuti aitab Napo tutvustada ohutust ja tervist algkooliõpilastele. EU-OSHA on koostanud tööohutuse ja töötervishoiu veebivahendite komplekti õpetajatele. Pakutakse õppekomplekte, mis sisaldavad järgmist:

• Põhisõnumid ja õpieesmärgid
• Tunnitegevuse ettepanekud ja elektroonilised vahendid
• Näitlikud 45-minutised tunnikavad

Pärast edukat katseprojekti arendatakse tunnikavasid edasi ja laiendatakse üle kogu Euroopa.

Vastavalt nõukogu 18. juuli 1994. aasta määrusele (EÜ) nr 2062/94 Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti loomise kohta tuleb luua riiklik teabekeskus, mis on riiklik pädev asutus või liikmesriigi määratud riiklik asutus.

Riiklik teabekeskus peab arvestama riigi tasandi sotsiaalpartnerite seisukohti kooskõlas riigi õigusaktide ja/või tavadega.

Teabekeskused töötavad valitsuste, tööandjate ja töövõtjate organisatsioonide esindajatest koosnevate kolmepoolsete võrgustike kaudu. Riigi võrgustik kajastab iga liikmesriigi olukorda ja seda ei kehtesta EU-OSHA.

Võrgustik annab teavet EU-OSHA tegevuse jaoks ning on ühtlasi kanal, mille kaudu levitatakse agentuuri väljundeid ja teavet riikide huvirühmadeni. Peale selle osalevad teabekeskused EU-OSHA kampaaniate kavandamisel ja rakendamisel ning nimetavad riikide eksperte agentuuri töörühmadesse ja seminaridele.

EMP riikidena on ka Norral, Islandil ja Liechtensteinil riiklikud koordinatsioonikeskused, mis osalevad täieõiguslikult EU-OSHA koordinatsioonikeskuste võrgustikus ja mida koheldakse samamoodi kui liikmesriikide koordinatsioonikeskusi. EFTA riigina osaleb EU-OSHA koordinatsioonikeskuste võrgustikus ka Šveits.

Ka Lääne-Balkani piirkonnas ja Türgis tegutsevad EU-OSHA riiklikud koordinatsioonikeskused, mida toetatakse ühinemiseelse abi rahastamisvahendist rahastatavast programmist. Praegu osalevad järgmised riigid: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia, Kosovo (vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1244/99), Montenegro, Serbia ja Türgi.

Selle koostöö eesmärk on valmistada neid riike ette täisväärtuslikuks osalemiseks EU-OSHA võrgustikus ning arendada riskiennetuskultuuri. Toetatakse peamiselt teabevahetuse ning tööohutusest ja -tervishoiust teavitamise meetmeid, mis tulenevad tervislike töökohtade kampaaniast.

Kampaaniajuhend aitab kampaaniat kavandada ja määratleda kampaania

• Sõnumid
• Sihtrühmad
• Ulatuse
• Eelarve jne

Need ei ole aga ranged kohustuslikud reeglid. Kampaaniajuhend annab üksnes soovitusi, millest saab valida vajaliku ja kohandada seda vastavalt konkreetsele organisatsioonile ja selle tingimustele.

Kampaaniajuhendis pakutakse mitmesuguseid vahendeid, mis aitavad muuta kampaania edukaks, näiteks

• Meediavahendid
• Reklaamvahendid
• Ürituste korraldamise vahendid

Kampaaniajuhend sisaldab soovitusi ja nõuandeid ning nende kasutamise elulisi näiteid.

Tööandjad on kohustatud kaitsma töötajate ohutust ja tervist ning neil tuleb erilist tähelepanu pöörata noortele töötajatele. Enne noorte töölevõtmist peab tööandja hindama riske ja kehtestama noorte töötajate kaitsmise meetmed.

Noortele tuleb anda asjakohaseid tööülesandeid ning pakkuda piisavat väljaõpet ja juhendust. Tööandjad peavad edendama jõulist ohutuskultuuri ja kaasama noored töötajad ohutusküsimuste arutamisse. Alla 18-aastaste töötajate suhtes kehtivad erinõuded.

Tööandjate õiguslikud kohustused on sätestatud nõukogu direktiivis 94/33/EÜ. Need kohustused on sätestatud ka iga liikmesriigi õigusaktides. Häid nõuandeid võite saada riikide tööohutuse ja töötervishoiu asutustelt ning ametiühingutelt.

Teabeleht tööandjatele.

Noortel on õigus esitada küsimusi, tõstatada probleeme ja keelduda tegemast tööd, mis ei ole ohutu.

Samal ajal on neil kohustus järgida tööohutuse ja töötervishoiu eeskirju ning tagada nii iseenda kui ka töökaaslaste ohutus.

Kui olete noor töötaja ja teil on küsimusi, ärge jätke neid enda teada, vaid kindlasti rääkige nendest kellelegi. Võimaluse korral pidage nõu oma ülemusega. Kui see ei ole võimalik, siis rääkige oma töökeskkonnavoliniku, töötervishoiutöötaja või vanema, hooldaja või usaldusväärse töökaaslasega. Häid nõuandeid võite saada riikide tööohutuse ja töötervishoiu hoiuasutustelt ning ametiühingutelt.

• Kui te ei ole milleski kindel, siis küsige järele.
• Teadke oma õigusi ja seda, kust saab abi.
• Teadke riske ja seda, kuidas hädaolukorras toimida.
• Ärge täitke tööülesandeid, milleks teil puudub väljaõpe, ja järgige kehtestatud korda.

Teabeleht noortele töötajatele

Teatud erinevuste tõttu puutuvad eri soost töötajad kokku eri riskidega. Naised:

• töötavad teatud sektorites ja teatud elukutsetel;
• peavad tasakaalustama töö- ja eraelu kohustusi;
• on järelevalve- ja juhtimistasandil alaesindatud;
• on meestest füüsiliselt erinevad, kuigi naistevahelised erinevused (nt füüsiline jõud) on sageli suuremad kui erinevused meestega;
• töötavad elukutsetel, mida sageli peetakse ekslikult ohutuks ja lihtsaks.

Tööohutuses ja töötervishoius jäävad sellised erinevused sageli märkamata. Peale selle alahinnatakse sageli naiste töökoormust ja tööstressi riske. EU-OSHA eesmärk on juhtida nendele erinevustele tähelepanu ning aidata parandada tööohutust ja töötervishoidu valdkondades, mis mõjutavad naisi kõige enam.

Tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes sugudevaheliste erinevuste arvestamine tähendab, et tööandjad arvestavad mees- ja naissoost töötajate erinevusi.

Tööandjad saavad teha järgmist:

• Võtta eesmärgiks muuta töö kõigi jaoks ohutumaks ja lihtsamaks
• Arvestada riskihindamisel sooküsimusi
• Lähtuda tegelikult tehtavast tööst ning vältida oletusi, kes on ohustatud ja miks
• Pakkuda paindlikku tööaegu
• Kaasata naised tööohutuse ja töötervishoiu otsuste tegemisse.

Selline lähenemisviis on kasulik peale naiste ka kõigi töötajate jaoks.

Tööandjatele suunatud EU-OSHA teabelehed: sooküsimused ja riskihindamine.

Põhieesmärk on aidata tagada, et sooküsimusi arvestatakse tegevuspõhimõtete väljatöötamisel ja otsustamisel nii töökohal kui ka Euroopa Liidu tasandil. EU-OSHA tegeleb aktiivselt sooliste riskide ja suundumuste uurimisega. Muu hulgas keskendutakse uurimistegevuses sektoritele, kus naised töötavad (nt puhastus- ja koristusteenused) ning riskidele, millega puutuvad kokku eelkõige naised. Samuti oleme soolist aspekti arvestanud muudes uurimisvaldkondades või selle nendesse lõiminud.

Pakume vahendeid ja nõuandeid, mis aitavad tööandjatel koostada ja korraldada sugudevahelisi erinevusi arvestavaid riskihindamisi.

Tutvuge ka EU-OSHA uurimisvaldkonnaga „Naiste tööohutuse ja töötervishoiu uued riskid ja suundumused” ning riskihindamiste hea tava suuniste ja vahenditega.

Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi tekib aja jooksul. Luu- ja lihaskonna vaevusi tekitavad tavaliselt koos mitu riskitegurit, näiteks füüsikalised ja biomehaanilised tegurid, organisatsioonilised ja psühhosotsiaalsed tegurid ning isiklikud tegurid.

Füüsikalised ja biomehaanilised riskitegurid võivad olla järgmised:

• Raskuste käsitsi teisaldamine, eriti koos kummardumise ja pööramisega
• Korduvad või jõulised liigutused
• Ebamugav ja jäik tööasend
• Vibratsioon, puudulik valgustus või külm töökeskkond
• Kiire töötempo
• Pikaajaline samas asendis istumine või seismine

Organisatsioonilised ja psühhosotsiaalsed riskitegurid võivad olla järgmised:

• Suur töökoormus ja väike autonoomia
• Puhkepauside või tööasendi muutmise võimaluse puudumine
• Kiire töötempo, sh uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tõttu
• Pikk tööaeg või vahetustega töö
• Kiusamine, ahistamine ja diskrimineerimine töökohal
• Rahulolematus tööga

Üldiselt võivad kõik organisatsioonilised ja psühhosotsiaalsed tegurid (eriti kui nendega kaasnevad füüsikalised riskid) põhjustada stressi, väsimust, ärevust ja muid reaktsioone, mis omakorda suurendavad luu- ja lihaskonna vaevuste riski.

Isiklikud riskitegurid võivad olla järgmised:

• Varasemad terviseprobleemid
• Füüsiline suutlikkus
• Elustiil ja harjumused (nt suitsetamine, vähene kehaline koormus)

Universaalseid lahendusi ei ole. Mõnikord on ebatavaliste või raskete probleemide korral vaja küsida nõu ekspertidelt. Paljud lahendused on lihtsad ja odavad: näiteks saab kaupu teisaldada käruga või muuta esemete paigutust töölaual.

Luu- ja lihaskonna vaevuste vastu võitlemiseks tuleb tööandjatel ühendada mitu tegevust:

• Riskihindamine: kasutage terviklikku lähenemisviisi, hinnates ja analüüsides hoolikalt kõiki põhjusi (vt eespool). Oluline on mõelda töötajatele, kellel võib olla suurem luu- ja lihaskonna vaevuste risk. Prioriteet on riskide kõrvaldamine, aga ka töö kohandamine töötajatele.
• Töötajate osalemine: kaasake töötajad ja nende esindajad võimalike probleemide ja lahenduste aruteludesse.

Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamise lisateave

Pärast riskihindamise lõppu tuleks koostada loend meetmetest (prioriteetsuse järjekorras) ja nende rakendamises osalevatest töötajatest ja nende esindajatest. Meetmed peaksid keskenduma esmaennetusele ja võimalike vigastuste raskuse minimeerimisele. Kindlasti tuleb tagada, et kõik töötajad saaksid tööohutuse ja töötervishoiu teavet, õpet ja koolitust ning oskaksid konkreetseid ohte ja riske ennetada.

Meetmed võiksid hõlmata järgmisi valdkondi:

• Töökoha planeering: muutke töökoha planeeringut, et parandada tööasendit
• Töövahendid: tagage, et need oleksid ergonoomilised ja tööülesannete jaoks sobivad
• Tööülesanded: muutke töömeetodeid või töövahendeid
• Töökorraldus: kavandage töö nii, et vältida korduvat tööd või pikaajalist töötamist ebamugavas asendis. Kavandage puhkepause, roteerige tööülesandeid või jaotage töö ümber
• Organisatsioonilised tegurid: töötage välja luu- ja lihaskonna vaevuste poliitika, mis aitaks parandada töökorraldust ja psühhosotsiaalset keskkonda töökohal ning hoida luu- ja lihaskonna tervena

Ennetusmeetmed peaksid arvesse võtma ka töövahendite tehnoloogilisi muutusi, tööprotsesside digiteerimist ja töökorralduse seonduvad muutusi.

Juhtkonna lähenemisviis luu- ja lihaskonna vaevustele peab hõlmama ka tervisekontrolli, tervise edendamist ning luu- ja lihaskonna vaevustega töötajate rehabiliteerimist ja taasintegreerimist.

EU-OSHA korraldas mitmeaastase tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi käsitleva tööohutuse ja töötervishoiu ülevaateprojekti. Eesmärk oli uurida tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevustega seonduvaid probleeme, parandada arusaama teemast ning tuvastada tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste tõhusad ennetusmeetodid. Projektis analüüsiti ka poliitikaid ja töökohal võetavaid meetmeid, mis aitavad ennetada tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi ning soodustavad krooniliste luu- ja lihaskonna vaevustega toimetulekut, sh toetades töötajate tööle naasmist ja rehabilitatsiooni. Tööohutuse ja töötervishoiu ülevaateprojekt keskendub poliitikakujundajate ja teadlaste vajadustele ning täiendab 2020.–2022. aasta tervislike töökohtade kampaaniat.

Euroopa direktiivides, ELi tööohutuse ja töötervishoiu strateegiates, liikmesriikide õigusaktides ning hea tava suunistes tunnistatakse juba luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamise tähtsust.

Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste riske reguleerib tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv, mille eesmärk on kaitsta töötajaid tööga seotud riskide eest üldiselt ja millega on kehtestatud tööandja kohustus tagada tööohutus ja töötervishoid. Teatud luu- ja lihaskonna vaevustega seotud riske käsitlevad konkreetsed direktiivid, eelkõige raskuste käsitsi teisaldamise direktiiv, kuvaridirektiiv ja vibratsioonidirektiiv. Töövahendite kasutamise direktiivis käsitletakse asendeid, milles töötajad töövahendeid kasutavad, ja selgitatakse, et tööandjad peavad arvestama tööohutuse ja töötervishoiu miinimumnõuete täitmiseks ergonoomikapõhimõtteid.

EU-OSHA jälgib luu- ja lihaskonna vaevuste esinemist, põhjusi ja ennetamist. Samuti toetab EU-OSHA hea tava jagamist.

Projekti esimene etapp näitas, milline on tööohutuse ja -tervishoiuga seotud probleemide ulatus, millega mikro- ja väikeettevõtted kogu Euroopas silmitsi seisavad, ja tõi välja mõned tegurid, mis on tööohutuse ja -tervishoiu halva juhtimise põhjuseks nendes ettevõtetes.Kirjandusülevaade „Tööohutuse ja töötervishoiu kontekst ja korraldus ELi mikro- ja väikeettevõtjates“ juhib tähelepanu „üldisele ja mitmetahulisele ressursipuudusele“, mis toob kaasa selle, et märkimisväärse osa mikro- ja väikeettevõtjate äristrateegia ei vasta nõuetele.Selliste äriühingute peamised tunnused on nõrk majanduslik positsioon; mure majandusliku ellujäämise pärast; tööohutuse ja -tervishoiu investeeringute puudumine; omanike ja juhtide piiratud teadmised, teadlikkus ja pädevus ning hoiakud ja prioriteedid, mis ei toeta tööohutust ja -tervishoidu.

Töökoha perspektiiv

Tööohutuse ja -tervishoiu alaseid hoiakuid ja tavasid mikro- ja väikeettevõtetes uuriti 360 põhjalikus intervjuus, mis toimusid nii töötajate kui ka omanike ja juhtidega.Sagedamini täheldatud hoiakud hõlmasid mitteennetavat lähenemisviisi tööohutusele ja -tervishoiule; ettekujutust, et „terve mõistus“ on piisav tööohutuse ja -tervishoiu meede, ning seisukohta, et riskid on „töö osa“.Siiski leiti ka heade tavade näiteid.

Lugege aruannet „Ohutus ja tervishoid ELi mikro- ja väikeettevõtetes: töökoha perspektiiv“.

Kas on häid tavasid, millele saame tugineda?

Euroopas on mitmeid näiteid eduka tööohutuse ja -tervishoiu poliitika, edukate strateegiate ja vahendite kohta, mis on suunatud tööohutusele ja -tervishoiule mikro- ja väikeettevõtetes.Enam kui 40 sellist sekkumist on põhjalikult kirjeldatud dokumendis „Tööohutus ja töötervishoid ELi mikro- ja väikeettevõtetes: poliitikast praktikani – heade näidete kirjeldus".

Häid näiteid uuriti põhjalikumalt, et teha kindlaks, „mis toimib, kelle jaoks ja mis asjaoludel“, sealhulgas vaadeldi nende laiaulatuslikku positiivset mõju ja ülekantavuse potentsiaali.

Lugege aruannet „Poliitikast praktikani: tööohutust ja töötervishoidu toetav poliitika, strateegiad, programmid ja meetmed mikro- ja väikeettevõtetes“, mis uurib ka mikro- ja väikeettevõtetega töötavate tööohutuse ja -tervishoiu vahendajate kogemusi.

Kuidas saame tagada, et tööohutuse ja -tervishoiu poliitika ja sekkumised jõuaksid mikro- ja väikeettevõtetesse?

Projekti üldiseid tulemusi analüüsiti, et anda tõenduspõhiseid soovitusi tõhusamate poliitikaprogrammide ja sekkumiste väljatöötamiseks, mille eesmärk on parandada tööohutust ja -tervishoidu liikmesriikides. Ohutus ja tervishoid ELi mikro- ja väikeettevõtetes: 3aastase SESAME projekti lõpparuanne juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on:

• kõikide peamiste reguleerivate osalejate kaasamine;
• regulatiivsete kontrollide tugevdamine;
• jätkusuutlike, hõlpsasti kasutatavate ja ülekantavate lahenduste pakkumine;
• tööohutuse ja -tervishoiu parem integreerimine sektoripõhistesse haridussüsteemidesse;
• ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide kaasamine selliste poliitikameetmete väljatöötamisse, mis mõjutavad ka mikro- ja väikeettevõtteid;
• parem tarneahela korraldus.

Nõuetekohane riskihindamine muudab töökohad tervislikuks.Riskihindamine võib aga olla küllaltki raske, eriti mikro- ja väikeettevõtetes, kus ei pruugi olla tõhusaks hindamiseks vahendeid ega oskusteavet.

EU-OSHA veebipõhise interaktiivse riskihindamise (OiRA) platvormi eesmärk on selle probleemi ületamine.OiRA on esimene ELi tasandi algatus, mille eesmärk on julgustada mikro- ja väikeettevõtjaid (peamiselt liikmesriikide ning ELi ja liikmesriikide tasandi sotsiaalpartnerite kaudu) oma riske hindama.

Lisateave tööga seotud riskide hindamise kohta mikro- ja väikeettevõtetes on selles OSHwiki artiklis.

• Tervislike töökohtade kampaaniad – meie kaheaastased kampaaniad, mille eesmärk on teadvustada tööohutuse ja töötervishoiu teemasid kogu Euroopas
• Veebipõhise interaktiivse riskihindamisvahendi (OiRA) projekt – pakume väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele veebipõhiseid riskihindamisvahendeid, millega hinnata ja vähendada töökoha riske
• Uuring ESENER – see ulatuslik uuring annab ülevaate tööohutuse ja töötervishoiu riskide juhtimisest Euroopa töökohtadel
• OSHwiki – tööohutuse ja töötervishoiu täpse ja usaldusväärse teabe interaktiivne veebientsüklopeedia
• Tulevikuprojektid – tõstame esile ja uurime tööohutuse ja töötervishoiu uusi tekkivaid riske sihtotstarbeliste tulevikuprojektide kaudu
• Tööohutuse ja töötervishoiu ülevaated – pakume tööohutuse ja töötervishoiu konkreetsete teemade ülevaateid ning tuvastame prioriteedid
• NAPO filmid – tööohutuse ja töötervishoiu olulisi teemasid käsitlevate lõbusate sõnatute lühifilmide sari