Horvaatia Vabariigi peamine tööohutuse ja töötervishoiu haldusorgan on töö-, pensionisüsteemi, perekonna- ja sotsiaalpoliitika ministeerium. Horvaatia teeb töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas tihedat koostööd tervishoiuministeeriumiga. Tööohutuse ja -tervishoiu rakendamisega töökohal tegelevad veel kolm asutust:

Pärast stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu allkirjastamist 2006. aasta juunis sai Albaaniast stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi osa. Sellega seoses on tehtud märkimisväärseid töötervishoiu ja tööohutuse alaseid edusamme. Valitsus koostas ja parlament võttis vastu riikliku töötervishoiu ja tööohutuse strateegia.

Tšehhi Vabariigis kuuluvad ohutus, tervishoid ja heaolu töökohal valdavalt töö- ja sotsiaalministeeriumi pädevusse. See asutus juhib ka sotsiaalpartnerite ja tervishoiuministeeriumiga peetavat dialoogi. Valdkond kuulub osaliselt ka Tšehhi kaevandusameti ja riikliku tuumaohutusameti pädevusse.

Koostööd Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ametiga koordineerib Taani töökeskkonna amet. Amet tegutseb tööhõive ministeeriumi alluvuses ja vastutab Taani kõikidel kutsealadel kehtivate töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktide jõustamise eest. Siiski on mõnede sektorite reguleerimine ja seaduste jõustamine muude asutuste vastutusalas:

Bulgaaria vabariigis haldab ja kujundab töötervishoiu ja tööohutuse poliitikat ministrite nõukogu. Töö- ja sotsiaalpoliitika ministeerium töötab välja, koordineerib ja rakendab riiklikku tööohutuse ja töötervishoiu poliitikat. Tervishoiuministeerium haldab ja koordineerib töötervishoidu edendavaid ja kaitsvaid tegevusi. Peatööinspektsiooni täitevasutus on riiklik organ, mis teostab järelevalvet ja peab tagama kooskõla tööseadustega, mis reguleerivad tervishoidu ja tööohutust ning tööks vajalikke tingimusi.

Saksa tööohutuse ja töötervishoiu süsteem on kaheosaline. See koosneb riiklikust (föderaalsest ja liidumaade) tööohutusest ja töötervishoiu kaitsest ning autonoomsetest õnnetusjuhtumikindlustusasutustest. Riiklik (föderaalne ja liidumaade) pool annab seadusi, määrusi ning riiklike ametite eeskirju. Õnnetusjuhtumikindlustusasutused annavad föderaal- või liidumaade valitsuse volitusel ning pärast vajalikkuse kindlakstegemist õnnetuste ennetamise eeskirju.

Eesti tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna põhidokument on Eesti Parlamendi – Riigikogu – poolt vastu võetud „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus” (jõustunud 26.07.1999), mille alusel on välja töötatud ja jõustatud mitukümmend Vabariigi Valitsuse ja sotsiaalministri selleteemalist määrust. Eesti tööohutuse ja töötervishoiu süsteem on ülesse ehitatud selliselt, et täitevvõimuna juhib tervet valdkonda Sotsiaalministeerium, mille kaks üksust (tööelu arengu osakond ja tervishoiu osakond) on vahetult seotud tööohutuse ja töötervishoiu poliitika kujundamisega.

Tööohutuse ja töötervishoiu ameti töö eesmärk on muuta püsivalt töökultuuri, et ennetav suhtumine töökoha ohutusse, töötajate tervisesse ja heaollu oleks kõigi jaoks oluline pikaajalise edu saavutamise tegur mis tahes ettevõttes või organisatsioonis. Usume, et visiooni ja strateegilise suuna kavandamisega suudame sellise muutuse töökultuuris saavutada.

Kõik riiklikul tasandil tööohutust ja töötervishoidu käsitlevad küsimused kuuluvad töö- ja sotsiaalkaitseministeeriumi vastutusalasse. Peamised pädevad riigiasutused on töötingimuste ja töötervishoiu peadirektoraat, mis vastutab tööohutuse ja töötervishoiuga seotud õigusaktide, strateegia, korralduste, teabe, hariduse, koolituse ning teadusuuringute eest, ning tööinspektsioon (S.EP.E.), mis on tööalaste õigusaktide rakendamisega tegelev täitev- ja järelevalveasutus.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti teabekeskus Hispaanias reguleerib tööga seotud riskide ennetamist seadusega nr 31/95 ning seda täiendavate või täpsustavate määrustega.