Andmed näitavad, et kliimamuutus mõjutab juba praegu töökohti: kolmandik ELi töötajatest on kokku puutunud selliste riskidega nagu äärmuslik kuumus, äärmuslikud ilmastikutingimused või halb õhukvaliteet. Samal ajal on 31% töötajatest mures keskkonnariskide mõju pärast nende tööohutusele ja töötervishoiule (EU-OSHA uuring „OSH Pulse 2025“).

Seetõttu on kliimaga seotud tööohutuse ja töötervishoiu riskide mõistmine nende hindamise ja juhtimise seisukohalt väga oluline. Seepärast korraldabki EU-OSHA mitmesuguseid teadusuuringuid, et anda poliitika, ennetamise ja tavade jaoks põhjalikku teavet kliimamuutustest tulenevate probleemide kohta.

Kliimast tulenev mõju töötervishoiule ja tööohutusele

Tõusev temperatuur 

See on suur probleem nii sise- kui ka välitingimustes töötajate jaoks. Äärmuslik kuumus võib põhjustada väsimust, vedelikupuudust, krooniliste haiguste süvenemist ja kuumusega seotud raskeid tervisehäireid. Füüsiline töö tõstab kehatemperatuuri, kuumastress aga pärsib otsustusvõimet ja suurendab õnnetusriski. Töötajate kehv taastumine vahetuste vahel, eriti kui nad elavad ebapiisava jahutusega eluruumides, suurendab koormust veelgi.

Äärmuslikud ilmastikutingimused

Üleujutuste ja metsatulekahjude arv ning raskusaste suurenevad prognooside kohaselt kogu Euroopas, tuues kaasa vigastusi ja surmajuhtumeid. Rasked ilmastikutingimused võivad suurendada uppumise, põletuse või külmakahjustuse riski. Päästetöötajad seisavad silmitsi lisariskidega, mis tulenevad mürgistest gaasidest, plahvatustest ja tuleohust.

Õhusaaste 

Kliimamuutustest ja muudest teguritest tingitud õhusaaste kasv ja aeroallergeenide laialdasem levik (nt õietolmu rohkus või suurem allergeensus) suurendavad hingamisteede haiguste ja muude terviseprobleemide ohtu nii sise- kui ka välitingimustes.

Kes on ohus?

Välistingimustes töötajad

Põhiprobleemid on ulatuslik kokkupuude kuumusega, äärmuslikud ilmastikutingimused, saasteained ja vektoritega levivad haigused.

• Päikesekiirgus suurendab nahavähi riski ja pärsib kognitiivseid võimeid.
• Äärmuslikud ilmastikutingimused suurendavad vigastuste, stressi ja surmajuhtumite arvu.
• Eri haiguste, näiteks puukborrelioosi ja denguepalaviku geograafiline levikuala suureneb.

Sageli mõjutatud töökohad:

• Põllumajandus- ja metsandustöötajad puutuvad kokku kuumuse mõju, puukide levitatavate haiguste, saasteainete ja allergeenidega ning õnnetusjärgsete koristustööde käigus ka vigastuste ja luu- ja lihaskonna häirete riskiga.
• Ehitajad töötavad sageli linnade soojussaartel, kus esineb kuumastressi ja õnnetuste risk.
• Hädaabiteenistuste töötajad – tuletõrjujad, politseinikud ja meditsiinitöötajad seisavad silmitsi kuumakurnatuse, põletuste, mürgiste ainetega kokkupuute, õnnetuste ja psühholoogilise pingega.

Siseruumides töötajad

Haavatavad kuumalainete ajal, eriti halvasti ventileeritud hoonetes või suure kuumusega tööstusharudes.

• Kuumus võib pärssida kognitiivset võimekust ja süvendada hoonest põhjustatud haigust.
• Tervishoiutöötajad, kes kasutavad isikukaitsevahendeid kuumades tingimustes, võivad kannatada kurnatuse ja hingamisraskuste all.
• Kuumalained suurendavad nõudlust arstiabi järele, tekitades suurt stressi ja töökoormust, eriti vananevale personalile linnahaiglates, mida mõjutab linnade soojussaarte efekt.

Poliitilised meetmed

• ELi liikmesriigid nõuavad tööandjatelt töökoha riskihinnangut ja ennetusmeetmete kehtestamist, et kaitsta töötajaid töökohaga seotud riskide eest. Need meetmed peaksid järgima kontrollihierarhiat: isiklikele meetmetele peaksid eelnema tehnilised ja korralduslikud lahendused.
• Teatud töötervishoiu ja tööohutuse riske käsitletakse eridirektiivides ja siseriiklikes õigusaktides, millega need üle võetakse.
• ELi liikmesriigid tegelevad kliimaga seotud töötervishoiu ja tööohutuse riskidega erinevas tempos. Mõnes riigis on õigusnormidesse või kollektiivlepingutesse lisatud soovituslikud temperatuuripiirangud, olenevalt töö liigist ja asukohast.
• Kliimamuutuste leevendamise meetmed võivad tekitada ka uusi tööohutuse ja töötervishoiu riske, näiteks taastuvenergia, roheehituse või ringlussevõtu sektorites.

Põhiaruanded ja seotud väljaanded

Suunised ja vahendid

• Mõnes ELi liikmesriigis on olemas suunised kuumuse ja UV-kiirgusega kokkupuute ohjamiseks ning mõnes riigis reguleeritakse ka töötemperatuuri. Meetmed hõlmavad töögraafikute kohandamist ning puhkealade, joogivee, jahutussüsteemide ja kaitseriietuse tagamist.
• EU-OSHA pakub praktilisi juhiseid kuumusega seotud riskide juhtimiseks ja teavet, mida teha, kui töötaja kannatab kuumusest tingitud tervisehäirete all.
• Oluline on tõsta nii töötajate kui ka tööandjate teadlikkust kuumuse ja tervise mõjust töökohal ja kohanemislahendustest.
• Tööandjad peaksid koostama kuumusega seotud tegevuskavad, kasutades digivahendeid, näiteks varajase hoiatamise süsteeme või kuumushoiatusseadmeid.
• Ennetusmeetmete rakendamisel tuleb töötajatega konsulteerida ja neid koolitada.

Pilguheit tulevikku: tuleviku-uuring kliimamuutustega seotud tulevaste arengute ja kriiside mõju kohta tööohutusele ja töötervishoiule

Selles uuringus uuritakse, kuidas töö kohaneb kliimamuutustest tingitud uue normaalsusega ning mida see tähendab töötajate ohutuse ja tervise kaitsmise seisukohalt järgmistel aastakümnetel. Selle asemel, et keskenduda üksnes vahetutele riskidele, nagu kuumastress, vaadeldakse uuringus ümberkujundavaid muutusi ja häireid töötingimustes ning seda, kuidas poliitika ja tavad peavad arenema. See aitab poliitikakujundajatel ja sidusrühmadel näha ette prognoosimatuid probleeme, tagades ühtlasi tulevikus ohutud ja tervislikud töökohad.

EU-OSHA kuulub Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskuse koosseisu. See on Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ja teiste organisatsioonide partnerlus, mille eesmärk on aidata Euroopal valmistuda kliimaga seotud terviseprobleemideks. Vaatluskeskus pakub lihtsat juurdepääsu asjakohastele vahenditele, andmetele ja ressurssidele ning soodustab koostööd paljude osalejate vahel nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.