Filmid peavad käsitlema riske, millega inimesed töökohal kokku puutuvad (nt füüsikalised, keemilised, mehaanilised ja psühhosotsiaalsed riskid). Filmid võivad käsitleda ka töötajate õigusi, töötervishoidu ja -ohutust või poliitiliste ja majanduslike muutuste mõju tööviisidele. Samuti võivad filmid keskenduda sektoritele, millel on tähtis roll Euroopa majandus-, kultuuri- ja poliitilises elus (nt haridus, põllumajandus, ehitus, tervishoid), või inimrühmadele, kellel on eriti raske toime tulla, nagu võõrtöötajad, naised, puuetega, noored ja eakad töötajad.

Tervislike töökohtade filmiauhind antakse loominguliselt ja kunstiliselt kõrgetasemelisele autori-dokumentaalfilmile, mis tekitab Euroopa Liidu kodanike seas arutelu ja mõttevahetust tööohutuse ja -tervishoiu tähtsuse üle. Film peab väljendama selget seisukohta ning veenma žüriid muljetavaldava süžee, jõuliste karakterite ja suurepärase teostusega (kaameratöö, heli ja montaaž). 

Tervislike töökohtade filmiauhinna võitjale annab EU-OSHA õiguse tasuta

  • Lisage EU-OSHA veebilehele, pressiteadetesse või EU-OSHA uudiskirja võidufilmi kuni 5-minutine treiler või katkend ja kaadrid (pildid).
  • Näidake ja tutvustage võidufilmi treilerit või täispikkuses võidufilmi EU-OSHA ja selle teabekeskuste võrgustiku privaatsetel ja mittekaubanduslikel üritustel ELi liikmesriikides, EMP riikides, kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides.
  • Laske võidufilm subtiitrida valitud Euroopa keeltesse ning andke EU-OSHA-le mittekaubandusliku ja kinovälise levitamise lihtlitsents, et anda juurdepääs eespool nimetatud võrgustikule ja teistele ametlikele partneritele (sisselogimisega kaitstud elektroonilisel platvormil).

Tasuks omandab võidufilmi (õiguste) omanik subtiitrite õigused edasiseks kasutamiseks.

Tervislike töökohtade hea tava auhindadele kandideerimise tähtaeg on läbi

Millised hea tava näited võivad kandideerida?

Kandideerida võivad mis tahes näited tegelikust elust, kuidas tõhusalt vähendada tööstressi ja psühholoogilisi riske töökohal. Kandidaadid peaksid selgelt näitama, kuidas nad on head tava töökohal ellu viinud (kavandamisjärgus näited ei loe), ning võivad lisada järgmised tõendid:

  • tööalaste psühhosotsiaalsete riskide põhjalik hinnang, millele järgnevad osaluspõhise lähenemise abil rakendatavad praktilised meetmed nende riskide ennetamiseks või vähendamiseks;
  • tööstressi vähendamise organisatsioonilised meetmed, sealhulgas esimese (riskide kõrvaldamine), teise (töötajate kaitsmine riskide eest, mida ei saa kõrvaldada) ja kolmanda (stressi ja psühhosotsiaalsete riskide all kannatavate töötajate abistamine) taseme sekkumised;
  • organisatsioonilised sekkumised, mis keskenduvad tipp- ja keskastme juhtide rollile hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel;
  • ühtse lähenemise rakendamine tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas, sealhulgas psühhosotsiaalsete riskide hindamine ja vähendamine ning vaimse tervise edendamine töökohal;
  • tööstressi ja psühhosotsiaalsete riskide hindamise ja vähendamise praktiliste vahendite väljatöötamine ja rakendamine.

Millistele tingimustele peab kandidaat vastama?

Hinnatakse järgmistele tingimustele vastamist:

  • psühhosotsiaalsete riskide ja tööstressi tõeline ning tulemuslik vähendamine;
  • uuenduslikud sekkumised töökohal;
  • sekkumiste edukas rakendamine;
  • tuntavad ja tõestatavad tulemused tööohutuse ning töötervishoiu valdkonnas;
  • töötajate mitmekesisusega arvestamine;
  • töötajate ja nende esindajate tulemuslik kaasamine ning osalemine;
  • sekkumiste jätkusuutlikkus;
  • võimalus rakendada teistel töökohtadel (sh teistes liikmesriikides ning väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes);
  • ajakohasus (sekkumine peab olema kas hiljutine või laialdaselt avalikustamata).

Sekkumine peab lisaks vastama liikmesriigi, kus seda rakendatakse, õigusnormidele või ideaaljuhul isegi rangematele nõuetele. Üksikisikule suunatud sekkumiste (nagu koolituse) puhul tuleb tõestada, kuidas need haakuvad laiema lähenemisega tööalaste psühhosotsiaalsete riskide vähendamisel.

Hea tava näited ei tohi olla välja töötatud üksnes ärilist kasu silmas pidades. See kehtib toodete, vahendite ja teenuste kohta, mida turustatakse või saaks turustada.

Kes võivad osaleda?

Hea tava auhindade konkursile on oodatud kandideerima kõik ELi liikmesriikide, kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni organisatsioonid ning ettevõtted, sealhulgas:

  • üksikettevõtjad;
  • toodete või töövahendite tarneahelas osalevad või personalihaldusega tegelevad ettevõtted ja organisatsioonid;
  • koolitajad ja haridusasutused;
  • tööandjate organisatsioonid, kutseliidud, ametühingud ja vabaühendused;
  • piirkondlikud ning kohalikud tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna ennetusja kindlustusteenistused ning teised vahendusorganisatsioonid;
  • tervislike töökohtade kampaania ametlikud partnerid.

Kuidas osaleda?

Hea tava auhinna konkurssi koordineerib liikmesriikide tasandil EU-OSHA koordinatsioonikeskuste võrgustik (https://www.healthy-workplaces.eu/fops). Lisateavet konkursil osalemiseks annab liikmesriigis asuv võrgustikupartner.

Esmalt hinnatakse kandidaate riigi tasandil ja võitjad suunatakse üleeuroopalisele konkursile, kus valitakse üldvõitjad.

Rahvusvahelised ja üleeuroopalised organisatsioonid ning tervislike töökohtade kampaania ametlikud partnerid võivad esitada kandidatuuri otse EU-OSHA-le.

Lisateavet hea tava auhindade konkursil osalemiseks Euroopa tasandil saab e-posti aadressil gpa [at] healthy-workplaces [dot] eu

Alates 2000. aastast on hea tava auhinna raames tunnustatud silmapaistvaid ja uuenduslikke tööohutuse ja töötervishoiu algatusi kogu Euroopast. Auhinnad aitavad juhtida tähelepanu tööohutuse ja töötervishoiu heade tavade eelistele ning on teabe jagamise ja heade tavade edendamise platvormiks Euroopas.

Osalemine on suurepärane võimalus tutvustada oma organisatsiooni pühendumust tööohutusele ja töötervishoiule. Võistlus võib oluliselt motiveerida ka tööohutuse ja töötervishoiu parendamisel.

EU-OSHA teabekeskused valivad igast osalevast riigist ühe hea tava auhinna võitja. Võitjaid tutvustatakse ja tunnustatakse tervislike töökohtade tippkohtumise raames toimuval auhinnatseremoonial, mis toimub iga kampaania viimasel aastal.

Auhinnatakse dokumentaalfilmi, mis keskendub inimesele muutuvas töömaailmas. Film peaks käsitlema meie töö- ja eluviise mõjutavaid poliitilisi ja majandusmuutusi või kajastama tööteemasid, näiteks töökoha füüsikalisi ja psühhosotsiaalseid tingimusi või praegusi ja uusi riske.

Reeglite, nõuete ja filmide esitamise tähtaja lisateave on Doclisboa veebilehel.

Nõuded filmidele

Auhinna võitjad: 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025

Ühtse ülemaailmse kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemi (GHS) on vastu võtnud paljud maailma riigid ning sellel põhinevad nüüd ka ohtlike kaupade rahvusvahelise ja riigisisese veo õigusaktid.

Kemikaaliohtude teavet vahendatakse märgiste piktogrammide ja ohutuskaartide tunnussõnade abil.

Tuttavad oranžid ohusümbolid asendatakse uute punase raamiga piktogrammidega.

Vanad terminid on asendatud uutega:

  • „valmististe” asemel on „segud”
  • „ohtliku” asemel on „ohtlik” (ingl k „dangerous” ja „hazardous”)
  • „sümbolite” asemel on „piktogrammid”
  • „riskilausete” asemel on „ohulaused”
  • „ohutuslausete” asemel on „hoiatuslaused”
  • „ohutunnuste”asemel on „tunnussõnad” (nt „Ettevaatust”, „Hoiatus”)

 

Plakat ja teabeleht koos ohupiktogrammide selgitusega

Vaadake filmi... Napo on ohus: kemikaalid!

Liigitus

Enamasti peavad aine või segu klassifikatsiooni määrama tarnijad. Seda nimetatakse iseklassifitseerimiseks.

Mõnel juhul otsustatakse ainete klassifikatsioon liidu tasandil, et tagada sobiv ja asjakohane riskijuhtimine. Liikmesriigid, tootjad, importijad ja allkasutajad võivad teha ettepanekuid aine klassifitseerimise ja märgistuse ühtlustamiseks kogu Euroopa Liidus. Teave avaldatakse ka klassifitseerimis- ja märgistusandmikus.

Sellised otsused tehakse tavaliselt kõige ohtlikumate ainete kohta: kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivtoksilised ained või hingamiselundite sensibilisaatorid, biotsiidid või taimekaitsevahendid. Kõik varasemate õigusaktide (ohtlike ainete direktiiv) alusel ühtlustatud ainete klassifikatsioonid on koondatud CLP-määruse kohaseks ühtseks klassifikatsiooniks. Tarnijad on kohustatud seda ühtset klassifikatsiooni ja märgistust kasutama.

Põhipunktid

  • Pange tähele uusi ohumärgistusi ja ohutuskaarte.
  • Koolitage töötajaid, et nad mõistaksid CLP-märgistusteavet ja tunneksid selle ära.
  • Kontrollige, et aine või segu kasutusala on ohutuskaardile märgitud ja et see pole ebasoovitatav.
  • Järgige uutel märgistel ja ohutuskaartidel olevaid soovitusi.
  • Kontrollige, kas klassifikatsioon on muutunud.
  • Hinnake töötajate riske ja ajakohastage vajaduse korral töökoha riskihinnanguid.
  • Kui olete tööandja, teatage töötajatele need muudatused.
  • Kui teil on uue märgistuse või ohutuskaardi kohta küsimusi, pöörduge tarnija poole

Allikas: tööhõive peadirektoraat

ECHA veebilehed ainete ja segude klassifikatsiooni kohta (23 ELi keeles)

Märgistamine

Tarnijad peavad pakendis sisalduva aine või segu enne turule viimist märgistama CLP-määruse kohaselt järgmistel juhtudel:

  • aine on klassifitseeritud ohtlikuks;
  • segu sisaldab üht või mitut ohtlikuks klassifitseeritud ainet üle teatud künnise

OSHwiki artikkel kemikaalide märgistamise kohta

ECHA veebilehed märgistamise ja pakendamise kohta (23 ELi keeles)

Klassifitseerimis- ja märgistusandmik

Klassifitseerimis- ja märgistusandmik on teatatud ja registreeritud ainete tootjatelt ja importijatelt saadud põhilise klassifitseerimis- ja märgistusteabe andmebaas. Lisaks sisaldab see õiguslikult siduvate ühtsete klassifikatsioonide loetelu (CLP-määruse VI lisa). Andmiku on koostanud ja seda haldab Euroopa Kemikaaliamet.

Lisateave

N-ö uus lähenemisviis on uuenduslik tehnilise ühtlustamise viis, mille sisuks on kohustuste jagamine Euroopa seadusandja ja Euroopa standardiorganisatsioonide vahel.

Uue lähenemisviisi põhimõtted on järgmised.

  • Euroopa direktiivides määratletakse põhinõuded, et tagada töötajate tervise ja ohutuse, tarbijaõiguste ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse. Uue lähenemise direktiivid põhinevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 95), mis võimaldab kaupade vaba liikumist soodustavate meetmete võtmist.
  • Direktiivides toodetele esitatavatele põhinõuetele vastavate ühtlustatud standardite koostamise ülesanne usaldatakse Euroopa standardiorganisatsioonidele (Euroopa Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut).
  • Eeldatakse, et ühtlustatud standarditele vastavad tooted täidavad standardis esitatud põhinõuded (vastavuseeldus, CE-märgis), ning liikmesriigid peavad lubama nende toodete vaba liikumist.
  • Standardite kasutamine jääb vabatahtlikuks. Võimalikud on ka alternatiivsed standardid, kuid sel juhul on tootjad kohustatud tõestama, et nende tooted vastavad põhinõuetele.

Lisateave uue lähenemisviisi raames vastu võetud direktiivide kohta on veebilehe direktiivide jaotises ja järgmistel Euroopa Komisjoni veebilehtedel:

 

Euroopa ja rahvusvahelised standardiorganisatsioonid 

Riiklikud standardiorganisatsioonid

Euroopa Standardikomitee (CEN) liikmed

Riik Asutus / CENi liige
Austria Austrian Standards International (ASI)
Belgia Bureau de Normalisation/Bureau voor Normalisatie (NBN)
Bulgaaria Българският институт за стандартизация (BDS)
Küpros Κυπριακοσ Οργανισμοσ Τυποποιησησ (CYS)
Tšehhi Vabariik Úřad pro technickou normalizaci, metrologii a státní zkušebnictví (ÚNMZ)
Taani Dansk Standard (DS)
Eesti Eesti Standardikeskus (EVS)
Soome Suomen Standardisoimisliitto r.y. (SFS)
Prantsusmaa Association Française de Normalisation (AFNOR)
Saksamaa Deutsches Institut für Normung e.V. (DIN)
Kreeka Ελληνικός Οργανισμός Τυποποίησης (ELOT)
Ungari Magyar Szabványügyi Testület (MSZT)
Island Islenskir Stadlar (IST)
Iirimaa National Standards Authority of Ireland (NSAI)
Itaalia Ente Nazionale Italiano di Unificazione (UNI)
Läti Latvijas Standarts (LVS)
Leedu Lietuvos Standartizacijos Departamentas (LST)
Luksemburg Institut Luxembourgeois de la normalisation, de l'accreditation, de la sécurité et qualité des produits et services (ILNAS)
Malta Malta Competition and Consumer Affairs Authority (MCCAA)
Madalmaad Nederlands Normalisatie-instituut (NEN)
Norra Norsk Standard (SN)
Poola Polski Komitet Normalizacyjny (PKN)
Portugal Instituto Português da Qualidade (IPQ)
Rumeenia Asociaţia de Standardizare Din România (ASRO)
Slovakkia Slovenský ústav technickej normalizácie (SUTN)
Sloveenia Slovenian Institute for Standardization (SIST)
Hispaania Asociación Española de Normalización y Certificación (AENOR)
Rootsi Swedish Standards Institute (SIS)
Šveits Schweizerische Normen-Vereinigung (SNV)

Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) liikmed  

Riik Asutus / CENELECi liige
Austria Österreichischer Verband für Elektrotechnik
Belgia Comité Electrotechnique Belge / Belgisch Elektrotechnisch Comité
Bulgaaria Българският институт за стандартизация (BDS)
Küpros Κυπριακοσ Οργανισμοσ Τυποποιησησ (CYS)
Tšehhi Vabariik Úřad pro technickou normalizaci, metrologii a státní zkušebnictví (ÚNMZ)
Taani Dansk Standard (DS)
Eesti Eesti Standardikeskus (EVS)
Soome Sähkö- ja Elektroniikka-alan Kansallinen Standardointijärjestö (SESKO)
Prantsusmaa Union Technique de l'Electricité
Saksamaa Deutsche Kommission Elektrotechnik Elektronik
Kreeka Ελληνικός Οργανισμός Τυποποίησης (ELOT)
Ungari Magyar Szabványügyi Testület (MSZT)
Island Staðlaráð Íslands
Iirimaa Electro-Technical Council of Ireland Limited
Itaalia Comitato Elettrotecnico Italiano
Läti Latvijas Standarts (LVS)
Leedu Lietuvos Standartizacijos Departamentas (LST)
Luksemburg Institut Luxembourgeois de la normalisation, de l'accreditation, de la sécurité et qualité des produits et services (ILNAS)
Malta Malta Competition and Consumer Affairs Authority (MCCAA)
Madalmaad Nederlands Normalisatie-instituut (NEN)
Norra Norsk Elektroteknisk Komite
Poola Polski Komitet Normalizacyjny (PKN)
Portugal Instituto Português da Qualidade (IPQ)
Rumeenia Asociaţia de Standardizare Din România (ASRO)
Slovakkia Slovenský ústav technickej normalizácie (SUTN)
Sloveenia Slovenian Institute for Standardization (SIST)
Hispaania Asociación Española de Normalización y Certificación (AENOR)
Rootsi SEK Svensk Elstandard
Šveits Electrosuisse

12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391 – tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv
meetmete kohta, millega soovitakse parandada töötajate tööohutust ja töötervishoidu – nn raamdirektiiv.

1989. aasta raamdirektiivi mõned sätted olid väga uuenduslikud, muuhulgas järgmises.

  • Mõiste „töökeskkond" määratleti nüüdisaegses võtmes kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooniga nr 155, võttes arvesse tehnilist ohutust ning üldist haiguste ennetamist.
  • Direktiivi eesmärk on saavutada kõikide töötajate jaoks sama ohutuse ja tervishoiu tase (ainukeseks erandiks on kodus töötajad ja teatud avalik-õiguslikud ning sõjaväeteenused).
  • Direktiiv kohustab tööandjaid võtma vastavaid ennetavaid meetmeid, et muuta töö ohutumaks ja tervislikumaks.
  • Direktiivis võetakse ohtude ennetamise põhivahendina kasutusele riskihindamine ja määratletakse selle põhielemendid (nt ohtude tuvastamine, töötajate osalus, piisavate meetmete võtmine, pöörates eriti tähelepanu ohuallika kõrvaldamisele, töökoha ohtude dokumenteerimisele ja korrapärasele kordushindamisele).
  • Uues ennetavate meetmete võtmise kohustuses rõhutatakse sõnaselgelt, et üldisesse juhtimisprotsessi on oluline kaasata uusi ohutuse ja tervishoiu haldamise vorme.

Liikmesriikide kohustuseks oli 1992. aasta lõpuks raamdirektiiv oma õigusaktidesse üle võtta. Direktiivi riiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise mõju oli liikmesriigiti erinev. Mõnes liikmesriigis olid riiklike õigusaktide ebapiisavuse tõttu raamdirektiivil tõsised õiguslikud tagajärjed, samas kui teistes liikmesriikides ei olnud olulisi muudatusi vaja teha.

2004. aastal andis Euroopa Komisjon välja teatise (KOM [2004] 62) direktiivide 89/391/EMÜ (raamdirektiiv), 89/654/EMÜ (töökohad), 89/655/EMÜ (töövahendid), 89/656/EMÜ (isikukaitsevahendid), 90/269/EMÜ (raskuste käsitsi teisaldamine) ja 90/270/EMÜ (kuvarid) sätete praktilise rakendamise kohta. Teatises oli öeldud, et täheldatud on ELi õiguse positiivset mõju riikide tööohutuse ja töötervishoiu standarditele nii riiklikesse õigusaktidesse ülevõtmisel kui ka praktilisel rakendamisel ettevõtete ja avaliku sektori asutuste töökorralduses.

Üldiselt tehti raportis järeldus, et ELi õigusaktid on aidanud kaasa ennetuskultuuri tekkimisele kogu Euroopa Liidus ja riiklike õigussüsteemide otstarbekamaks muutmisele ning lihtsustamisele. Samas kirjeldati raportis mitmeid vigu õigusaktide rakendamisel, mistõttu ei saanud nende kõiki võimalusi täiel määral ära kasutada. Lisaks nimetati rikkumismenetluste alustamise juhtumeid.

15/06/2010

Laadi allain: en | bg | cs | da | de | nl | et | el | es | fr | it | lv | lt | hu | mt | pl | pt-pt | ro | sk | sl | fi | sv |