Eri allikatest pärit kokkupuuteandmete võrdlus

Projekti raames kaardistatakse ja analüüsitakse ELi ja liikmesriikide andmebaase, mis käsitlevad kokkupuudet vähktõve riskiteguritega.

Üks põhielementidest on töötajate kokkupuute uuringu järelmeetmed, mis keskenduvad vähktõve 24 riskitegurile. Uuringus võrreldakse töötajate kokkupuute uuringu andmeid Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome olemasolevate riiklike andmetega. Eesmärk on hinnata teabe katvust, kättesaadavust ja kvaliteeti ning uurida töötajate kokkupuute uuringu andmete ja muude andmeallikate erinevusi ja sarnasusi.

Teine element on vähktõve riskiteguritega kokkupuute olemasolevate andmete võrdlev ja statistiline analüüs, laiendades kohaldamisala muudele riskiteguritele ja riikidele, mida uuring ei hõlma.

Tööga seotud vähktõve tunnustamise tavade mõistmine ELi liikmesriikides

Veel üks oluline element on mõista ELi liikmesriikide ja EFTA riikide eri tavasid tööga seotud vähktõve tunnustamisel. See töö kogub riiklikes registrites loetletud vähivormid, kirjeldab kutsehaiguste tunnustamise täiendavaid ja muid süsteeme ning mitmesuguseid tingimusi ja teavet, mida on vaja tõendamisel, et töötaja on kokku puutunud kantserogeense ainega, ning analüüsib tööga seotud vähktõve tunnustamise osalisi. Samuti tuuakse selles välja lüngad, vajadused ja head tavad, mis võivad aidata seostada kokkupuudet vähiga kogu ELis.

Tulemusi on saadud ka Eurostati Euroopa kutsehaiguste statistikast, sealhulgas tööga seotud vähivormidest.

Kombineeritud kokkupuude kantserogeensete ainetega

Projektis käsitletakse kombineeritud kokkupuudet kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainetega (CMR-ained). Koostöös Euroopa Kemikaaliametiga (ECHA) on selle tegevussuuna eesmärk koguda kokkupuute kontsentratsioonide teavet, tuvastada tegevus- ja kutsealad, kus esineb kombineeritud kokkupuudet sagedamini, ning koostada suunised töökohtade jaoks.

Kemikaalide asendamine ja põhimõte „nii väike kui tehniliselt võimalik“

Teine uurimisvaldkond on suunatud teadlikkuse tõstmisele ning asenduste ja tehniliste meetodite edendamisele, et kokkupuude oleks „nii väike kui tehniliselt võimalik“, ning järgida ELis kokku lepitud uusi ohtlike ainete piirnorme töökeskkonnas. Projekt uurib asendamise takistusi ja probleeme ning tuvastab tegevusalade algatused ja head tavad.

Tööga seotud vähktõbi – suur töötervishoiuprobleem Euroopas

Kokkupuude vähktõve riskiteguritega töökohal on sage. EU-OSHA töötajate kokkupuute uuringu tulemuste järgi on ligi pool Euroopa töötajatest viimase töönädala jooksul tõenäoliselt kokku puutunud vähktõve vähemalt ühe riskiteguriga, teatud tegevuste korral on kokkupuude ka suur ja mitmekordne.

Kuigi kemikaalid on endiselt peamine tööga seotud vähktõve põhjus, ei ole need siiski ainsad. Olulised on ka füüsikalised ja organisatoorsed riskitegurid. Need on näiteks UV-kiirgus, öötöö ning muud töökorralduse ja töötingimustega seotud tegurid. Suureneb teaduslik huvi endokriinsüsteemi kahjustavate ainete (näiteks teatud pestitsiidid) ja teatud nanomaterjalide, näiteks mitmekihiliste süsiniknanotorude (MWCNT-7) võimaliku vähiga seotud toime vastu.

ELi meetmed tööga seotud vähktõve ennetamiseks

Probleemi ulatuse tõttu on Euroopa Liit võtnud meetmeid, et kaitsta töötajaid paremini. Kokkupuute ennetamine tekkekohas, parem riskijuhtimine töökohal ja teadlikkuse suurendamine on jätkuvalt olulised, et kaitsta töötajaid ja vähendada tööga seotud vähktõvest tulenevat koormust kogu Euroopas. Tööga seotud vähktõve ennetamine on ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku 2021–2027 ning Euroopa vähktõvevastase võitluse kava üks põhieesmärke.

Keskne õigusakt on kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete direktiiv. Direktiivi on mitu korda läbi vaadatud, et kajastada uusimaid teaduslikke andmeid. Eeldatavalt vähendavad need meetmed oluliselt tööga seotud vähijuhtude ja muude raskete tervisekahjustuste arvu tulevikus.