Südame-veresoonkonna tervis töökohal

Südame-veresoonkonna haigused on ELis üks olulisemaid rahvatervise probleeme. Nende hulka kuuluvad mitmesugused ja keerukad tervisehäired, nagu südame isheemiatõbi ja insult, mis mõjutavad südant, veresooni ja aju vaskulaarsüsteemi. Et tegemist on mitmeteguriliste haigustega, võib neid põhjustada elustiili- ja käitumistegurite, varasemate terviseprobleemide, geneetilise eelsoodumuse, sotsiaalmajanduslike ja keskkonnamõjude ning tööga seotud riskide kombinatsioon.

Seetõttu mängib töökoht olulist rolli südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel. Riskide ja nende südame-veresoonkonna tervisele avalduva mõju mõistmine on oluline tõhusate meetmete väljatöötamiseks, et ennetada tööga seotud südame-veresoonkonna haigusi ja toetada tervislikumat tööelu.

Tööga seotud südame-veresoonkonna haiguste põhjustatud koormus

Südame-veresoonkonna haigused põhjustavad ELis igal aastal ligikaudu 1,71 miljonit surmajuhtumit. Kuigi südame-veresoonkonna haiguste levimus on riigiti erinev, on need Euroopa Liidus tööga seotud surmajuhtumite teine kõige sagedasem põhjus.

Lisaks tervisele avaldatavale mõjule võivad südame-veresoonkonna haigused mõjutada töötajate elukvaliteeti, töövõimet ja suutlikkust tööhõives püsida. Samuti seostatakse neid kuludega, mis tulenevad haiguspuhkustest, pikaajalisest invaliidsusest, ennetähtaegsest pensionile jäämisest ja vähenenud tootlikkusest, kusjuures kogukulu Euroopa Liidu majandusele on hinnanguliselt üle 210 miljardi euro aastas. Tööga seotud südame-veresoonkonna haiguste ennetamine toetab töötajate heaolu ning aitab samal ajal organisatsioonidel ja ühiskonnal nende mõjudega toime tulla.

Südame-veresoonkonna haiguste riskitegurid töökohal

Tööga seotud südame-veresoonkonna haigused võivad tekkida töökohal esinevate riskitegurite koosmõju tagajärjel, näiteks:

• psühhosotsiaalsed riskid, sealhulgas kõrged töönõuded, vähene kontroll töö üle, pikad tööpäevad, vahetustega töö, vägivald ja kiusamine töökohal, võivad põhjustada stressi, mis võib mõjutada südame-veresoonkonna tervist;
• ergonoomilised riskitegurid, näiteks raske füüsiline töö, pikaajaline istumine või seismine;
• füüsikalised riskitegurid, näiteks äärmuslikud temperatuurid, müra, vibratsioon ja kiirgus;
• kokkupuude kemikaalidega, sh raskmetallide, osakeste, tolmu, mootori heitgaaside ja teatud pestitsiididega;
• bioloogilised mõjurid, sh teatud nakkushaigused, nt COVID-19.

Riskide liigid ja tase on sektorite, kutsealade ja töötajarühmade lõikes erinev. Lisaks võivad sellised tegurid nagu vanus, sugu, sotsiaalmajanduslikud aspektid, olemasolevad terviseprobleemid ja eluviis mõjutada seda, kuidas tööga seotud kokkupuuted mõjutavad südame-veresoonkonna tervist.

Südame- ja veresoonkonna tervis ELi poliitilises tegevuskavas

Euroopa Komisjon rõhutab vajadust parandada tööga seotud südame-veresoonkonna haiguste ennetamist, mis on üks põhieesmärke ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus aastateks 2021–2027. Muud ELi algatused, näiteks ELi mittenakkusohtlikke haigusi käsitlev algatus „Koos oleme tervemad“, ELi südame-veresoonkonna tervise kava ja Euroopa Parlamendi rahvatervishoiu komisjoni reaktsioon sellele kavale näitavad koordineeritud tegevuse tähtsust südame-veresoonkonna tervise parandamisel kogu ELis.

EU-OSHA uuring tööga seotud südame-veresoonkonna haiguste kohta

EU-OSHA viib läbi ulatuslikku uurimisprogrammi tööga seotud südame-veresoonkonna haiguste kohta. Eesmärk on paremini mõista, kuidas töö mõjutab südame-veresoonkonna tervist, et toetada tõenduspõhist ennetustegevust kogu ELis.

Uurimisprogrammis uuritakse südame-veresoonkonna haigustega seotud kutsealaseid riskitegureid ning tööga seotud ja tööga mitteseotud riskide vastastikmõju. Selles tuvastatakse suurema riskiga sektorid, kutsealad ja töötajate rühmad ning analüüsitakse tööga seotud südame-veresoonkonna haiguste koormust kogu ELis. Samuti annab see ülevaate poliitikast, strateegiatest, töökohal rakendatavatest meetmetest ja praktilistest vahenditest, mis aitavad ennetada südame-veresoonkonna haigusi ning toetavad töötajate ohutut naasmist tööle pärast südame-veresoonkonna haigust või tööl püsimist kroonilise südame-veresoonkonna haiguse korral.

Tulemused täiendavad tööga seotud südame-veresoonkonna haiguste ennetamise teaduspõhiseid aluseid ja annavad teavet tervislike töökohtade kampaaniale „Töökohal üheskoos vaimset tervist hoides“, eelkõige psühhosotsiaalsete riskide ja südame-veresoonkonna tervise vaheliste seoste kohta.