Uuring hõlmas 98,5 miljonit Euroopa töötajat ja selle lõplikus ülevaatearuandes (1) esitatakse seni kõige põhjalikumad andmed töötajate tõenäolise kokkupuute kohta vähktõve 24 teadaoleva riskiteguriga kuues ELi liikmesriigis: Saksamaal, Iirimaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Ungaris ja Soomes. Viimases aruandes rõhutatakse, et 46,6 miljonit töötajat puutus viimasel töönädalal kokku vähktõve ühe või mitme riskiteguriga.

Kokkupuutemäärad ja töötajate erinevused

• Kõige sagedamad kokkupuuted töökeskkonnas on päikese UV-kiirgus, diiselmootori heitgaasid, benseen, sissehingatav kristalne ränidioksiid ja formaldehüüd.  
• Teisiti kui kokkupuude muude tööstuskemikaalidega, puutub tööealisi formaldehüüdiga kokku rohkem – tõenäoliselt 6,4% kõigist töötajatest. Selle kokkupuute asjaolud on üsna mitmekesised, näiteks liimi või vineeriga töötamisel, tuletõrjes või veokonteinerite avamisel.
• Uuringus märgitakse vähktõve erilise riskitegurina kokkupuudet puidutolmuga – viimase töönädala jooksul oli puidutolmu suure kogusega kokku puutunud pool mõjutatud töötajatest (1,6% kõigist töötajatest).
• Ligikaudu 11,1% töötajatest puutub vähemalt ühega 24 ainest kokku kõrgel tasemel.  
• Tavaline on ka mitmekordne kokkupuude – 26,1% töötajatest puutus samal nädalal tõenäoliselt kokku vähktõve vähemalt kahe riskiteguriga.
• Eakad töötajad puutuvad tavaliselt rohkem kokku mitme riskiteguriga, kuid teistest töötajatest väiksemal tasemel.
• Iseenda tööandjate ja ajutiste töötajate kokkupuute tase on sageli kõrgem. Meeste ja naiste kokkupuuteviisid on erinevad ning sõltuvad sektorist ja töö liigist.

„Ligi pool Euroopa töötajatest puutub tööl tõenäoliselt kokku vähki tekitavate ainetega ning miljonitel on suur risk või mitmekordne kokkupuude. Igal aastal kaotab ELis tööga seotud vähktõve tõttu elu üle 100 000 inimese. Need tulemused näitavad olulisi lünki ennetuses ning kiiret vajadust suunatud ja tõenduspõhiste sekkumiste järele, et kaitsta töötajate tervist ja vähendada tööga seotud vähktõve koormust kogu Euroopas.“

William Cockburn, EU-OSHA tegevdirektor

Ohjemeetmed ja ennetuslüngad

Uuring toimus septembrist 2022 kuni veebruarini 2023. Selles selgusid sektorite, tööliikide ja demograafiliste rühmade olulised erinevused, mis rõhutab suunatud sekkumiste ja poliitikate tähtsust.  

Töötajate kokkupuute uuring käsitleb ka seda, kuidas haldavad töökohad kokkupuuteriske. Ohjemeetmete – näiteks ventilatsiooni, suletud süsteemide ja isikukaitsevahendite – kasutamine varieerub väga. Mõni sektor (näiteks keemialaborid) teatab tehniliste ohjemeetmete järjepidevast kasutamisest. Paljudes teistes kasutatakse ohjemeetmeid ainult aeg-ajalt või üldse mitte. Näiteks teatas üle kahe kolmandiku töötajatest, kes puutusid sõidukihoolduse ajal kokku diisliheitgaasidega, et nad ei kasutanud kaitsemeetmeid.

Need järeldused rõhutavad, et tehnilisi ja korralduslikke kaitsemeetmeid ning isikukaitsevahendeid on vaja rakendada paremini ja järjepidevamalt, järgides kehtestatud ennetusmeetmete hierarhiat.

Teave poliitika ja tegevuse jaoks

Uuringu andmetest saab usaldusväärseid ja võrreldavaid tõendeid, mis toetavad poliitika arendamist ja töökoha ennetusstrateegiaid. EU-OSHA on aktiivselt panustanud Euroopa Komisjoni toimuvasse protsessi, millega ajakohastatakse ELi õigusakte, mis käsitlevad kantserogeene, mutageene ja reproduktiivtoksilisi aineid töökohal. See ajakohastamine algas mitu aastat tagasi ja jätkub ka praegu. Meie uuring toetab seda seadusloomet ja uuringu tulemustest saab teavet võimalike muudatuste jaoks tulevikus. Samuti toetavad need eesmärke, mis on ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus aastateks 2021–2027, Euroopa vähitõrje tegevuskavas ja ELi kantserogeenide tegevuskavas.

Tõhusad ennetusstrateegiad peavad arvestama eri töötajarühmade erinevaid kokkupuuteliike ja -tasemeid. Riskide vähendamiseks ja tervise kaitseks on olulised sektoripõhised ja töötajakesksed käsitlused.

Uuringu järeldused

• Ülevaatearuanne: vähktõve kui kutsehaiguse riskitegurid Euroopas – töötajate kokkupuute uuringu järelduste ülevaade

• Kokkuvõte: vähktõve kui kutsehaiguse riskitegurid Euroopas – töötajate kokkupuute uuringu järelduste ülevaade

• Temaatiline osa: töötajate kokkupuute uuring, mis käsitles vähktõve riskitegureid Euroopas

(1) Esimesed tulemused avaldati novembris 2023.

Märkused toimetajale:
töötajate kokkupuute uuring (WES) on ulatuslik rahvastikupõhine telefoniküsitlus, mis toimus septembrist 2022 veebruarini 2023 kuues ELi liikmesriigis. Sellega hinnatakse töötajate võimalikku kokkupuudet vähktõve 24 teadaoleva riskiteguriga, näiteks tööstuskemikaalid, protsessis tekkivad ained, segud ja füüsikalised mõjurid.

Uuringus kasutatakse sisseehitatud andmebaasiga kutselise kokkupuute hindamise süsteemi (OccIDEAS) ja sellest saab kaalutud andmeid, mis esindavad 98,5 miljonit töötajat.

Varasemad töötajate kokkupuute uuringu väljaanded on näiteks lühiaruanded ja tehnilised aruanded, metoodikaaruanne, tervishoiutöötajate teemaaruanne ning mitu teabelehte.

Tööga seotud vähktõbi on ELis peamine tööga seotud surmajuhtumite põhjus, mille tõttu sureb üle 100 000 inimese aastas, märgitakse ELi kantserogeenide tegevuskavas.

Lisateave on aadressil https://osha.europa.eu.