Rootsi. Rehabilitatsioonimeetmete finantsjuhtimine

Rootsis on kutsealase rehabilitatsiooni tõhusat koordineerimist takistanud detsentraliseeritud eelarved. 2013. aasta lõpuks oli loodud 83 sõltumatut koordineerimisühendust, mille eesmärk on koordineerida kõikide osaliste, sealhulgas sotsiaalkindlustusameti, avaliku tööturuasutuse, valla- ja linnavalitsuste kutsealase rehabilitatsiooni eelarvet. Rehabilitatsioonimeetmete finantsjuhtimine toimub 225 vallas 290st. Koordineerimisühenduste ülesannete hulka kuulub finantsjuhtimise eesmärkide seadmine, eelarvete koostamine, koordineerimine partnerite vahel, raha jagamine, rehabilitatsiooni järelevalve ja hindamine. Sekkumismeetmed on suunatud peamiselt alla 30aastastele, kes on olnud pikalt haiguspuhkusel või põevad vaimseid haigusi. 2013. aastal olid tööle naasta aitavad sekkumismeetmed edukad 53%-l juhtudest. Laiaulatuslik välishindamine näitab, et tööle naasnud teenivad rehabilitatsioonikulud ühiskonnale tagasi. Lisaks näitab sektoripõhine SUS-kontrollisüsteem, et osalejatest 31% naasis pärast sekkumismeetmeid tööle või koolitusse, samas kui enne sekkumismeetmeid tegid seda vaid 11%. Edutegur on muu hulgas ekspertide integreeritud lähenemisviis. Süsteem on ülekantav, kui seda kohandatakse riiklike asutuste diferentseeritud kohustustele.