Kliimariskid: kolmandik töötajatest puutub kokku tervise- ja ohutusmõjudega ning on nende pärast mures, selgub uuest uuringust „OSH Pulse“

Press releases

Back to press releases
For immediate release - 23/09/2025 - 09:00

Kliimariskid: kolmandik töötajatest puutub kokku tervise- ja ohutusmõjudega ning on nende pärast mures, selgub uuest uuringust „OSH Pulse“

© lawcain - stock.adobe.com

Kolmandik ELi töötajatest puutub kokku riskidega, mis on seotud kliimamuutustega, näiteks äärmusliku kuumuse, äärmuslike ilmastikunähtuste või halva õhukvaliteediga, selgub Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) uuringust. Ühtlasi tunneb 31% töötajatest muret keskkonnariskide mõju pärast nende tööohutusele ja töötervishoiule.  

Need teadmised on saadud EU-OSHA uusimast töötajate 2025. aasta uuringust „OSH Pulse: Tööohutus ja töötervishoid kliima- ja digimuutuste ajastul“, mis annab õigeaegse ülevaate Euroopa töötajate probleemidest ja riskidest, mis tulenevad kliimamuutustest, digipöördest ja psühhosotsiaalsest töökeskkonnast. Samuti selgitab uuring, kuidas töökohtades reageeritakse, et kaitsta töötajate ohutust ja tervist. 

 

Kliimamuutused ning töötajate ohutus ja tervis  

33% ELi töötajatest puutub kokku vähemalt ühe riskiteguriga, mis on seotud kliimamuutustega. 20% töötajatest teatas, et puutub kokku äärmusliku kuumusega ja 19% halva õhukvaliteediga. Kuumusega kokkupuude on suurim sektorites, mis sõltuvad tööst välistingimustes: 35% põllumajanduse, aianduse, metsanduse või kalanduse töötajatest teatas, et nad töötavad äärmuslikus kuumuses, samuti neljandik ehitus- ja energeetikasektori töötajatest. Ligi kümnendik töötajaid mainis kuumusega seotud sümptomeid või haigusi, näiteks kuumarabandus, peapööritus või krambid. Lisaks puutub üle kümnendiku töötajaid töö ajal kokku tugeva päikesekiirgusega, mis on üks vähi riskitegureid. 

Piirkondlikud erinevused on selged – Lõuna-Euroopas on töötajate kokkupuude suurim, sest piirkonnas on rohkem kuumalaineid ja keskkonnaseisundi halvenemist. Kuigi üle 50% tööandjatest on võtnud ennetusmeetmeid, näiteks rajanud puhkealasid varjus või kohandanud töögraafikuid temperatuuriga, on neid rakendatud ebaühtlaselt. See rõhutab, et kõigis valdkodandes on vaja kliimamuutuste suhtes kerkset planeerimist ja investeerimist. 

Samuti muretseb viiendik töötajaid, et kliimamuutustega seotud riskide ennetusmeetmete tõttu muutuvad nende praegused töökohad ja ülesanded. See viitab suurenevale ökoärevusele ─ see on hirm või stress, mida põhjustavad keskkonnamuutused ja nende võimalik tervisemõju. 

Stress ja vaimne tervis töökohal: pidev surve ja häbimärgistamine 

Töökoormusega seotud probleemid on kogu Euroopas endiselt tavalised – 44% töötajatest märkis, et neil on väga suur ajasurve või töökoormus. Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektoris on see näitaja tõusnud 50%-ni ja vastanutest 41% ütles, et nende pingutusi ei tunnustata ega tasustata piisavalt, mis kajastab pikaajalist probleemi läbipõlemise ja töötajate puuduse pärast sektoris. 

Tulemused viitavad ka jätkuvale häbimärgistamisele seoses vaimse tervisega. 48% vastanutest usub, et vaimse tervise häirete avalikustamine võib kahjustada karjääri. See arusaam on eriti sage noorte töötajate ja madalamalt tasustatud või ebakindla ametikohaga töötajate seas. Samas soostuks enamik töötajaid arutama oma vaimset tervist ülemuse või juhiga, mis näitab, et vaimse tervisega seotud häbimärgistamine väheneb.  

Ka toetuse kättesaadavus on erinev: suurettevõtete töötajatest 66%-l on juurdepääs stressi ja heaolu teabele ja koolitusele, kuid mikroettevõtetes on see näitaja ainult 42%. Põhja- ja Lääne-Euroopa riikides on toetus üldiselt parem ja käsitlused ennetavad rohkem, kuid on riike, mis alles alustavad vaimse tervise küsimuste struktureeritud käsitlemist. 

Digipööre ja autonoomia töökohal 

Töö digipööre on täies hoos: üheksa kümnendikku ELi töötajatest kasutab töötamisel vähemalt üht digitehnoloogia lahendust ja ligikaudu kolmandik kõrgtehnoloogilisi vahendeid, näiteks tehisintellektipõhiseid süsteeme, ihunutikuid või roboteid. 

25% töötajatest ütles, et digitehnoloogiaga jälgitakse nende töötamist ja käitumist, ning 27%, et ülesandeid jaotatakse selliste süsteemide kaudu automaatselt. Need tavad tekitavad küsimusi andmete kasutamise, töötajate usalduse ning liigse kontrolli ja ülejuhtimise riski kohta. Neid seostatakse ka stressi ja vaimse tervise probleemidega. 

Digipööre võib tööülesandeid ka oluliselt muuta. Osa töötajaid tunneb end isoleerituna ning neil on vähem võimalusi kasutada oma oskusi või otsustada oma töö üle. See näitab, et tehnoloogia kasutuselevõtu üle otsustamisel on vaja rohkem läbipaistvust, sotsiaalset dialoogi ja töötajate osalemist. 

EU-OSHA tegevdirektor William Cockburn: 

„Need tulemused näitavad, et kogu Euroopa töötajatel on keerukaid ja muutuvaid probleeme. Ligi kolmel kümnendikul töötajatest on tööga seotud stress, depressioon või ärevus. Lidikaudu kolmandik on mures, et kliimamuutused võivad olla risk nende ohutusele ja tervisele. Euroopa tööjõu ohutuse, tervise ja väärikuse kaitse peab jääma prioriteediks, alates töökohtade kohandamisest kliimamuutuste füüsilise mõjuga kuni vaimse tervisega seotud häbimärgistamise vähendamiseni ja digivahendite eetilise kasutuselevõtu tagamiseni. See on eriti tähtis meie püüdlustes tulla toime rohe- ja digipöörde kaksiküleminekuga.“

Tegevusvahendid 

Tõenduspõhise otsustamise toetamiseks on EU-OSHA avaldanud vahendite paketi, mis aitab andmeid kasutada tegelikkuses. Paketis on näiteks järgmised vahendid. 

 

Märkus toimetajale

 

2025. aasta uuringus „OSH Pulse“ vaadeldakse psühhosotsiaalsete riskide, kliimamuutuste ja digitehnoloogia kasutamise mõju töötajate vaimsele tervisele ja sellega seoses töökohtadel võetavaid meetmeid.  

Aprillis 2025 korraldatud telefoniküsitlusele vastas üle 28 000 töötaja kõigist ELi liikmesriikidest ning Islandilt, Norrast ja esmakordselt ka Šveitsist.  

2025. aasta uuringus koguti teavet töötajate ja nende töö põhiomaduste kohta. Selles keskenduti digitehnoloogia kasutamisest ja kliimamuutustest tulenevatele psühhosotsiaalsetele ja füüsilistele riskidele, nende mõjule tööohutusele ja töötervishoiule ning meetmetele, mida rakendatakse töökohas selliste riskide ennetamiseks. 

Uuringuväljaande ulatust laiendati digiüleminekuga seotud uute psühhosotsiaalsete teguritega, näiteks oskuste kasutamise vabadus ja mõtestatus tööl, ning kliimamuutustest tulenevate uute riskidega, nagu ökoärevus ja töökohaga seotud kvalitatiivne ebakindlus. Selles käsitletakse ka tavapärasemaid riske, nagu jõupingutuste ja tasu tasakaalustamatus ning töökohaga seotud kvantitatiivne ebakindlus. Sotsiaaldemograafilised muutujad ─ juhi ja töötaja roll ning sisserändaja staatusega isikud (esimene ja teine põlvkond) ─ suurendavad uuringus töötajate erilaadsete kogemuste kajastamist. 

Andmestik tehakse teadlastele kättesaadavaks 2026. aastal.