Sisu juurde | Navigatsioonivaatesse

Isiklikud vahendid
Otse sisu juurde. Otsi KKK Abi Meie agentuurist

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur

Vali keel:

Agentuuri võrgustik
Loading
Oled siin: Algus Teemad Luu- ja lihaskonna vaevused Euroopa õiguslikud nõuded tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste kohta

Euroopa õiguslikud nõuded tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste kohta

Sissejuhatus

Luu- ja lihaskonna vaevustega seotud õiguslikud nõuded hõlmavad rahvusvahelisi konventsioone ja standardeid ning Euroopa Liidu direktiive ja standardeid.

Rahvusvahelisel tasandil on Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) andnud luu- ja lihaskonna vaevuste kohta välja mitu konventsiooni. Enne kui need konventsioonid muutusid õiguslikult siduvaks, pidi teatud arv riike need ratifitseerima.

Euroopa tasandil on välja antud mitmeid direktiive, mis käsitlevad otseselt või kaudselt luu- ja lihaskonna vaevusi. Euroopa direktiivide jõustumiseks peab iga liikmesriik vastu võtma riiklikud rakendusaktid. Tavaliselt määrab direktiiv kindlaks teatavad eesmärgid, millest ELi liikmesriigid peavad lähtuma, kuid jätab iga riigi enda otsustada, kuidas seda teha. Direktiive täiendavad Euroopa (EN) standardid, milles täpsustatakse üksikasjad ja mis võimaldavad direktiive rakendada.

Rahvusvaheline Standardiseerimisorganisatsioon (ISO) on välja andnud rahvusvahelised standardid, mis käsitlevad töökohtade ergonoomilisi tingimusi, riskihindamise meetodeid ja muid luu- ja lihaskonna vaevustega seotud aspekte.

ILO konventsioonid

  • C127 – maksimaalse kaalu konventsioon
    Vastuvõtmise kuupäev: 28.06.1967
    Tähtsamad nõuded:
    1. ükski töötaja ei tohi teisaldada raskust, mis võib kaalu tõttu ohtu seada töötaja tervise või ohutuse;
    2. kõik töötajad, kellele tehakse ülesandeks raskuste käsitsi teisaldamine, peavad saama asjakohase koolituse või juhenduse;
    3. võimaluse korral tuleb raskuste käsitsi teisaldamisel kasutada asjakohaseid tehnilisi abivahendeid.
  • C148 – töökeskkond (õhusaaste, müra ja vibratsioon) 
    Vastuvõtmise kuupäev: 20.06.1977
    Tähtsamad nõuded:
    1. töökeskkonnas peab olema võimalikult vähe vibratsiooniallikaid;
    2. vajadusel peab tööandja tagama isikukaitsevahendid;
    3. kõiki asjassepuutuvaid isikuid peab teavitama vibratsiooniga kokkupuutumise vähendamise viisidest ja tagama vastava juhenduse.
  • C155 – tööohutus ja töötervishoid
    Vastuvõtmise kuupäev: 22.06.1981
    Konventsioon kohustab poliitikakujundajaid ja tööandjaid tagama, et töökohad, masinad ja töövahendid oleks ohutud ega kahjustaks tervist.
  • C167 – tööohutus ja töötervishoid ehituses
    Vastuvõtmise kuupäev: 20.06.1988
    Kehtib ainult ehitussektori töötajate kohta. Sisaldab nõudeid ehitussektoris kasutatavate tõsteseadmete ja -vahendite, transpordiseadmete, pinnateisaldusmasinate ja materjali käsitsemise vahendite kohta.
  • C184 – tööohutus ja töötervishoid põllumajanduses
    Vastuvõtmise kuupäev: 21.06.2001
    Kehtib ainult põllumajandussektori töötajate kohta. Sisaldab nõudeid põllumajandussektoris kasutatavate masinate ohutuse ja ergonoomilisuse ning materjalide transportimise ja käsitsemise kohta.

Euroopa direktiivid

  • 89/391/EMÜ
    Üldine raamdirektiiv töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kohta, mis ei ole otseselt seotud luu- ja lihaskonna vaevustega. See kohustab aga tööandjaid võtma vajalikke meetmeid tagamaks töötajate ohutuse ja tervise kaitse igas tööga seotud aspektis.
  • 89/654/EMÜ
    Käsitleb olemasolevatele ja esmakordselt kasutusse võetavatele töökohtadele esitatavaid ohutuse ja tervishoiu miinimumnõudeid. Liikumisvabadust töökohas puudutavad nõuded aitavad kaasa luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamisele.
  • 89/655/EMÜ ja 89/656/EMÜ
    Käsitlevad töövahendite ja isikukaitsevahendite sobivust, mis on seotud ka luu- ja lihaskonna vaevuste ohuga. Kõik isikukaitsevahendid peavad vastama ergonoomikanõuetele ja arvestama töötaja tervislikku seisundit ning pärast vajalikku kohandamist kasutajale sobima.
  • 90/269/EMÜ
    Kirjeldab tööandja kohustusi seoses raskuste käsitsi teisaldamisega, kui sellega kaasneb seljavigastuse oht.
  • 90/270/EMÜ
    Sätestatakse kuvariga töötamise töökeskkonna ja kastujaliidese tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded. Tööandjad peavad hindama töökohtadega seotud ohte ja terviseriske ning võtma nende parandamiseks asjakohaseid meetmeid.
  • 93/104/EÜ
    Käsitletakse tööaja korraldust. Luu- ja lihaskonna vaevuste riski suurendavad sellised tegurid nagu rutiinne, üksluine töö ja väsimus. Direktiivis on sätestatud nõuded puhkepauside, iganädalase puhkeaja ja iga-aastase puhkuse, öötöö, vahetustega töö ja töökorra kohta.
  • 98/37/EÜ
    Käsitletakse masinaid. Masinaehitusel peab võtma arvesse ergonoomikapõhimõtteid, nii et operaatori tegevust raskendavate, kehaliselt ja vaimselt kurnavate tegurite mõju oleks viidud miinimumini. Ergonoomikapõhimõtteid peab arvesse võtma ka juhtimisseadiste, isikukaitsevahendite ja juhiistmete puhul. Masinad peavad olema konstrueeritud nii, et nad tekitaksid võimalikult vähe vibratsiooni. Direktiiv sisaldab ka tähtsat teavet mehaaniliste ohtude eest kaitsmise kohta, näiteks masina purunemise kohta kasutamise ajal.
  • 2002/44/EÜ
    Sätestatakse koht- ja üldvibratsiooniga kokkupuutumise piirmäärad ja -tasemed. Tööandjad peavad hindama riske, kõrvaldama või vähendama vibratsiooniga kokkupuudet ja teavitama töötajaid kokkupuutumise vältimise viisidest ja tagama vastava koolituse. Direktiivis sätestatakse ka nõuded töötajate tervisekontrolli kohta.
  • 2006/42/EÜ
    Käsitletakse masinaid, vahetatavaid seadmeid, ohutusseadiseid, tõstmise abiseadiseid, kette, trosse ja linte, eemaldatavaid jõuülekandemehhanisme ja osaliselt komplekteeritud masinaid. Samuti hõlmab direktiiv masinate projekteerimise ja valmistamisega seotud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid.

Standardid

Üksikasjalikumalt on kirjeldatud üksnes kõige tähtsamaid luu- ja lihaskonna vaevusi käsitlevaid standardeid.

  • EN 614: Masinaohutus. Ergonoomika põhimõtted projekteerimisel
    Põhistandard, milles sätestatakse eeskirjad, mida tuleks järgida eelkõige masinate projekteerimisel. Standard kehtestab ergonoomikat puudutavad eeskirjad projekteerijate jaoks, mis võtaks arvesse operaatori ohutust ja tervise kaitset kõikides tegevuse aspektides. Standard koosneb kahest osast:
    1. EN 614-1: Masinaohutus. Ergonoomika põhimõtted projekteerimisel.
      Terminoloogia ja projekteerimise põhimõtted
      Standardi esimeses osas sätestatakse projekteerimise üldeeskirjad, võttes arvesse antropomeetriat ja biomehaanikat, juhtimisseadiseid, kokkupuudet füüsilise töökeskkonnaga, müra, vibratsiooni, soojusemissiooni, valgustust, ohtlikke aineid ja kiirgust, samuti tööprotsessi käigus tekkivat vastasmõju.
    2. EN 614-2: Masinaohutus. Ergonoomilise kavandamise põhimõtted.
      Masina kavandi ja tööülesannete koostoime
      Standardi teises osas sätestatakse ergonoomika projekteerimisse integreerimise põhieeskirjad. Kirjeldatakse hästi kavandatud tööülesannete omadusi, tööprotsesside kavandamise meetodeid ja tööprotsesside kavandamise hindamist.
  • EN 1005: Masinate ohutus. Inimeste füüsiline töö
    Standard sisaldab üksikasjalikku teavet tööülesannete ja luu- ja lihaskonna vaevuste seose kohta ning annab suuniseid, kuidas vaevuste ohtu vähendada. Standard koosneb viiest osast: neli on juba heaks kiidetud ning üks on tehnilises komitees CEN/TC 122 „Ergonoomika” ettevalmistamisel.
    1. EN 1005-1: Masinate ohutus. Inimeste füüsiline töö.
      Mõisted ja määratlused
      Standardi esimene osa hõlmab standardi EN 1005 kõikide osadega seotud mõisteid ja määratlusi, põhikontseptsioone ja parameetreid. Kirjeldatud mõisted ja määratlused puudutavad jäsemete liikumist töö ajal, haarde erinevaid tüüpe, tööpaikades leiduvaid esemeid, tööasendit, töö kestust ja puhkamist.
    2. EN 1005-2: Masinate ohutus. Inimeste füüsiline töö.
      Masinate ja masina komponentide manuaalne käsitsemine
      Standardi teine osa sisaldab soovitusi ergonoomikaga arvestamiseks töö- ja kodukeskkonnas käsitsi kasutatavate masinate ja masina komponentide projekteerimisel. Kehtib masinate käsitsi kasutamise, masina komponentide ja masinaga töödeldavate esemete (sisend/väljund), mis on vähemalt 3 kg ja mida veetakse vähem kui 2 m, kohta. Sisaldab käsitsi juhtimisega seotud riskide hindamise meetodeid, kasutades kolme tsooni süsteemi. Standard ei hõlma esemete hoidmist (kõndimata), esemete lükkamist ega tõmbamist, käes hoitavaid masinaid ega istudes kasutamist.
    3. EN 1005-3: Masinate ohutus. Inimeste füüsiline töö.
      Masinate tööks soovitatava jõu piirmäärad
      Standardi kolmas osa sisaldab suuniseid masinate tootjatele lihaste pingutamisest tulenevate terviseriskide vähendamise kohta. Täpsustakse täiskasvanud rahvastiku lihasjõu hindamise meetodid. Lihasjõudu arvestatakse nii liikumisel kui ka paigal püsimisel. Sätestatakse ka luu- ja lihaskonna vaevusi põhjustava ülekoormuse riski hindamise kord.
    4. EN -1005-4: Masinate ohutus. Inimeste füüsiline töö.
      Tööasendite ja liigutuste hindamine
      Standardi neljas osa sisaldab masinate ja masina komponentide projekteerimise suuniseid, aidates hinnata ja kontrollida terviseriske, mis tulenevad masinaga töötamisest tingitud kehaasendist ja liigutustest. Standard kehtestab ülakeha painutamise, käte asendi, kaela painutamise ning pea pööramise ja vaatamise suundade eri tüübid ja ulatuse. Vastavalt liigutuste tüübile ja nende sagedusele liigitatakse tööasend kas vastuvõetavaks, tingimustega vastuvõetavaks või vastuvõetamatuks.
    5. EN 1005-4: Masinate ohutus. Inimeste füüsiline töö.
      Korduva kasutamise riskihindamine
      Standardi viies osa sisaldab pideva kasutamisega seotud terviseriskide hindamise meetodeid ja suuniseid riskide vähendamiseks. Võimaldab määrata kindlaks luu- ja lihaskonna vaevuste riski, võttes eelkõige arvesse korduvate liigutuste mõju ülajäsemetele.
  • EN ISO 9241: Kuvaritega kontoritöö ergonoomikanõuded
    1. EN ISO 9241-4: Kuvaritega kontoritöö ergonoomikanõuded. Nõuded klaviatuurile.
      Kehtib statsionaarseks kasutamiseks mõeldud klaviatuuride kujunduse kohta ning sisaldab suuniseid tavakontoritööde puhul kasutatavate klaviatuuride kujunduse kohta, keskendudes kasutaja piirangutele ja võimetele. Käsitletakse tavaklaviatuuri kujundusega seotud aspekte, mis võivad tekitada luu- ja lihaskonna vaevusi, näiteks klaviatuuri kallak, selle pindstruktuur ja materjaliomadused, samuti klaviatuuri paigutus.
    2. EN ISO 9241-5: Kuvaritega kontoritöö ergonoomikanõuded. Nõuded töökohale
      Sätestatakse suunavad ergonoomikapõhimõtted, mis kehtivad kuvaritega kontoritöö töökoha varustuse kasutusnõuete, kujunduse ja hankimise kohta. Sisaldab üldteavet tööasendi, tugipindade, toolide ja tööruumi planeeringu kohta.
    3. EN ISO 9241-9: Kuvaritega kontoritöö ergonoomikanõuded. Nõuded lisaseadmetele, v.a klaviatuur.
      Sätestatakse nõuded ja soovitused muude lisaseadmete, v.a klaviatuur, kujunduse kohta. Muude seadmete hulka kuuluvad hiir, litrid, juhtkangid, juhtkuulid, lauad ja ülekatted, puutetundlikud ekraanid, puutepliiatsid, valguspliiatsid. Standardis käsitletakse biomehaanilist koormust, võttes arvesse eriti asendit (töö ei tohi nõuda loomuliku kehahoiaku liigset muutmist), jõudu (töö ei tohi nõuda liigset jõudu) ning kasutusjuhtnööre.
  • prEN 13921: Isikukaitsevahendid. Ergonoomikapõhimõtted
    Sisaldab suuniseid isikukaitsevahendite üldiste ergonoomiliste omaduste kohta. Käsitletakse eelkõige isikukaitsevahendite antropomeetriliste omadustega seotud põhimõtteid ning inimkeha ja isikukaitsevahendite biomehaanilist koostoimet.
  • EN ISO 12100: Masinate ohutus. Põhimõisted, konstrueerimise üldpõhimõtted
    1. EN ISO 12100-1: Masinate ohutus. Põhimõisted, konstrueerimise üldpõhimõtted. Põhiterminoloogia, metoodika
    2. EN ISO 12100-2: Masinate ohutus. Põhimõisted, konstrueerimise üldpõhimõtted. Tehnilised põhimõtted
      Nendes standardites on näidatud, kuidas inimese kehale ja võimetele mittevastav masin võib põhjustada füsioloogilisi (luu- ja lihaskonna) vaevusi, samuti psühhosotsiaalseid probleeme ja suurendada inimlike eksimuste võimalust. Standardid sisaldavad suuniseid ergonoomiliste aspektide kohta, näiteks ebamugava asendi, müra, vibratsiooni vältimise ja kasutamise lihtsustamise kohta.

Asjassepuutuvad riiklikud eeskirjad

  • Direktiivi 90/269/EMÜ (tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht) puhul keskendub enamik liikmesriike oma tõlgendustes maksimaalse kaalu määramisele. Mõne riigi seadustes käsitletakse küsimust siiski laiemalt.
    Rootsi eeskirjad hõlmavad näiteks igat liiki tööasendeid ja -liigutusi. Vabrikute inspektsioonisuunised eeskirjade rakendamise kohta on reguleerimisalalt palju laiemad kui direktiivid, hõlmates igat liiki rutiinset tööd, tööasendeid, töövahendite ja töökohtade planeeringu ergonoomilisust ning töötajate vajadust vahetada tööülesandeid ning teha vajadusel puhkepause, samuti raskuste tõstmisega seotud konkreetsemaid küsimusi. Tööandjad peavad hindama luu- ja lihaskonna vaevuste mehaaniliste ja psühhosotsiaalsete riskitegurite vahelist seost ja andma suuniseid, kuidas eri olukordades riskihindamisi läbi viia.
  • Direktiiv 90/270/EMÜ kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta.
    Direktiivis ettenähtud tervisekontroll piirneb silmade ja nägemise kontrolliga, jättes tähelepanuta muud terviseohud (eriti luu- ja lihaskonnavaevused). Prantsusmaa ja Belgia direktiivi ülevõtvad aktid kohustavad kasutama töötajate suhtes, kes töötavad kuvariga, eritervisekontrolli, mille täpne sisu ei ole määratletud, kuid mis võimaldab töötervishoiuinspektsioonidel pühendada rohkem tähelepanu kõnealuste töötajate tervise kaitsega seotud ennetustegevustele. Soomes on tervisekontrolli eesmärki laiendatud nii, et see hõlmaks üldist tervist, Itaalias aga nii, et see hõlmaks luu- ja lihaskonna vaevusi.