Töövägivald

Füüsiline vägivald on üks tõsisemaid tööga seotud ohte. Siia alla kuuluvad solvangud, ähvardused ja füüsiline rünnak. 2005. aastal teatas 4% töötajatest, et viimase 12 kuu jooksul on nende kallal tarvitatud reaalset füüsilist vägivalda.

Vägivald võib esineda kas organisatsiooni sees või sellest väljaspool. Vägivalla konkreetsed ilmingud võivad olla ettearvamatud, kuid olukorrad, kus vägivald esineb, on sarnased. Riskitegurite hulka kuulub kokkupuude üldsuse või rahaga ning töötamine üksinda.

Vägivallajuhtumite tagajärjed – nt vigastused, traumajärgne stressihäire, haiguspuhkus või kehvad töötulemused – võivad olla äärmiselt tõsised nii üksikisiku kui ka organisatsiooni jaoks.

Organisatsioonid ei tohi sekkumisega oodata füüsilise rünnaku toimumiseni. Tõhusad sekkumised peavad vastama organisatsiooni tingimustele ning tuginema põhjalikule riskihindamisele.

Vägivalla ennetamisele suunatud lähenemised on tõhusamad kui üksikud, töötaja tasandil pärast õnnetust võetavad meetmed. Tõhusateks meetmeteks võivad muu hulgas olla piisava valgustuse ja videovalvesüsteemide paigaldamine, töökorralduse muutmine, et vältida töötajate üksinda töötamist, ning õpetamine, kuidas tulla toime klientidega seotud keeruliste olukordadega ning panna tähele ohumärke.

Samuti on tähtis, et oleksid olemas menetlused, mida järgitakse vägivallajuhtumi esinemisel, sh ohvrile psühholoogilise abi osutamine.