Viimased uudised

Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 50–60% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas nii inimeste endi kannatuste kui ka majandustulemuste halvenemise seisukohalt.

Tööstress võib mõjutada igat inimest mis tahes tasandil. See võib esineda igas sektoris ja iga suurusega organisatsioonis. Stress mõjutab inimeste tervist ja ohutust, kuid ka organisatsioonide ja riikide majandustulemusi.

Stress on teine kõige sagedamini registreeritud tööga seotud terviseprobleem, mis mõjutab 22% EL-27 töötajatest (2005). Nende inimeste arv, kes kannatavad stressiga seotud probleemide käes, mida põhjustab või süvendab töö, suureneb tõenäoliselt veelgi. Muutuv töömaailm seab kulutuste kärpimise ja väljasttellimise, ülesannete ja oskuste suurema paindlikkuse vajaduse, ajutiste lepingute kasutamise leviku, töö ebakindluse ja intensiivsuse suurenemise (suurem töökoormus ja pinge) ning töö- ja eraelu tasakaalutusega järjest suuremaid nõudeid töötajatele.

Stress põhjustab inimestele haigusi ja kannatusi, nii tööl kui ka kodus. See võib halvendada ka tööohutust ning süvendada muid tööga seotud terviseprobleeme, nt luu- ja lihaskonna vaevusi. Samuti mõjutab stress märkimisväärselt organisatsiooni äritulemit.

Tööstressi ja psühhosotsiaalsete riskide vähendamine pole mitte üksnes moraalne, vaid ka õiguslik kohustus. See on ka äriliselt väga kasulik. 2002. aastal põhjustas tööstress EL-15s majanduslikku kahju hinnanguliselt 20 miljardi euro ulatuses.

Hea uudis on see, et tööstressi saab käsitleda sama loogiliselt ja süstemaatiliselt nagu muid tervise- ja ohutusküsimusi. Stressiga seotud probleemidega tegelemise kohta leiab palju praktilisi näiteid kõikjalt EList. Õige lähenemise korral on võimalik töötajaid stressi eest kaitsta.

• Määratlus ja sümptomid
• Ahistamine
• Töövägivald