Ahistamine

Ahistamine (tagakiusamine, psühholoogiline ahistamine ja vägivald) tähendab korduvat põhjendamatut käitumist töötaja või töötajate rühma suhtes eesmärgiga isikut(isikuid) vigastada, alandada, alavääristada või ähvardada. Ahistamine, mis tavaliselt esineb organisatsiooni sees, võib hõlmata nii verbaalseid kui ka füüsilisi rünnakuid või märkamatumaid tegevusi, nagu sotsiaalne tõrjumine. Ahistamisega võidakse rünnata inimese väärikust, ametialaseid võimeid, eraelu, füüsilisi omadusi, rassilist kuuluvust, sugu või seksuaalset suunitlust. See on Euroopa töökohtades tõsine probleem, mis on äärmiselt kulukas nii töötajatele kui ka organisatsioonidele. Ahistamise ohvriks võib sattuda iga organisatsiooni mis tahes liige. Uuringute järgi teatas 2005. aastal ahistamisest/tagakiusamisest 5% Euroopa töötajatest. Mõnes ELi riigis kaebas selle üle 10–17% töötajatest.

Ahistamine töökohas põhjustab ohvritele, nende töökaaslastele, perekonnaliikmetele ja sõpradele väga palju stressi. Teatud juhtudel ei suuda selle all kannatavad inimesed tööl ja igapäevaelus normaalselt toimida. Ahistamine võib põhjustada traumajärgset stressihäiret, enesevalitsuse kaotust, ärevust, depressiooni, apaatiat, ärrituvust, mäluprobleeme, unehäireid, seedimisprobleeme ning lõppeda isegi enesetapuga. Sümptomid võivad püsida aastaid pärast vahejuhtumit.
Organisatsiooni tasandil võib ahistamine põhjustada töölt puudumise ja personalivoolavuse suurenemist ning tõhususe ja tootlikkuse langust. Samuti võivad osutuda kulukaks ahistamisega seotud kohtuasjadega kaasnevad õiguslikud kahjud. Ahistamise ennetamisel on tähtis varajane sekkumine. Alustada tuleks riskihindamisest, mis aitab teha kindlaks sobivad meetmed. Selliste meetmete hulka kuuluvad näiteks ahistamisvastase poliitika koostamine, konfliktijuhtimise ja juhtimisalase koolituse pakkumine, töökeskkonna ümberkujundamine ning ohvrite abistamine ahistamise esinemise korral (nt nõustamine ja kahjutasu).

Ahistamise vältimisel aitavad edu saavutada muu hulgas järgmised tegurid:

• tööandja ja töötajate pühendumine vägivallavaba töökeskkonna loomisele;
• lubamatu käitumise kindlaksmääramine;
• ahistamise tagajärgede ning kaasnevate karistuste kindlaksmääramine;
• selgitamine, kust ja kuidas ohvrid abi saavad;
• hoolitsemine selle eest, et kaebustele ei järgneks kättemaksu;
• selgitamine, kuidas kaebust esitada;
• nõustamis- ja tugiteenuste üksikasjade selgitamine;
• konfidentsiaalsuse tagamine.