Nõuanded tööandjatele

ELi tööohutust ja töötervishoidu käsitleva raamdirektiivi 89/391/EMÜ kohaselt on tööandjad kohustatud tegelema tööstressiprobleemidega. Nimetatud direktiivi ja sellest tulenevate liikmesriigi tasandi õigusaktide järgi kuulub tööstress kindlalt tööohutuse ja töötervishoiu õigusliku reguleerimise alla. Neis on seatud tungiv eeldus, et stressiteemasid käsitletaks sama loogilisel ja süstemaatilisel moel nagu muid tervise- ja ohutusküsimusi, kohaldades riskijuhtimise mudelit ning asetades erilist rõhku ennetusmeetmetele.

Tööga seotud stressi käsitlev Euroopa raamkokkulepe ning Euroopa raamkokkulepe, mis käsitleb ahistamist ja vägivalda töökohal, sisaldavad samuti suuniseid ELi tööandjatele tööga seotud stressi käsitlemise kohta. Peale selle on liikmesriigid koostanud stressi, vägivalla ja muude psühhosotsiaalsete riskide kohta oma praktilised suunised ja ennetusvahendid.

Tööstress on ennetatav ning selle esinemise vähendamine võib olla väga tulus. Iga töökoht on erinev ning riskihindamise kaudu tuleb teha kindlaks tööviisid ja probleemide lahendused, mis sobivad just konkreetsele olukorrale. Sellegipoolest on psühhosotsiaalsed riskid tihtipeale ühesugused ning sarnaseid lahendusi saab kasutada eri sektorites, eri suurusega ettevõtetes ning eri liikmesriikides. Kasutada saab tööstressiprobleemide ohjamise hea tava näiteid.

Stressiga seotud riskihindamine sisaldab samu aluspõhimõtteid ja menetlusi mis muude tööga seotud ohtude hindamised – ohtude tuvastamine, otsustamine, milliseid meetmeid on vaja võtta, hindamise tulemustest teavitamine ning nende korrapärane ülevaatamine. Edu saavutamiseks on ülioluline kaasata hindamisse töötajad ja nende esindajad.

Tegurid, mida tuleb stressiga seoses jälgida:

• liigne töökoormus või kokkupuude füüsiliste ohuteguritega;
• töötajate kontroll selle üle, kuidas nad oma tööd teevad;
• kas töötajad saavad oma ülesannetest aru;
• suhted, sh ahistamine ja vägivald;
• milline on töökaaslaste ja juhtide toetus;
• millist koolitust töötajad oma ülesannete sooritamiseks vajavad.

Stressi juhtimine on tavaliselt suunatud pigem üksikisikule kui organisatsioonile. Tööstressi ja psühhosotsiaalsete riskide ennetamise võti aga peitub töökorralduses ja juhtimises. Parem on tööstressi tagajärgi ennetada kui tegutseda alles nende ilmnemisel.

Tööstressi ennetamisel on tõhusad muu hulgas järgmised meetmed:

• anna töötajatele ülesannete täitmiseks piisavalt aega;
• esita selge tööülesannete kirjeldus;
• tasusta töötajaid heade tulemuste eest;
• võimalda töötajatel esitada kaebusi ja võta neid tõsiselt;
• võimalda töötajatel omada kontrolli oma töö üle;
• minimeeri füüsilised riskid;
• võimalda töötajatel osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel;
• määra igale töötajale tema oskustele ja vahenditele vastav töökoormus;
• paku motiveerivaid tööülesandeid;
• määratle selgelt tööülesanded ja kohustused;
• loo võimalusi suhtlemiseks;
• väldi ebaselgust töökoha stabiilsuse ja karjäärivõimaluste osas.