Riskihindamine
Selleks on head põhjused. Kui riskihindamist – riskijuhtimisprotsessi esimest sammu – ei tehta korralikult või üldse mitte, ei tuvastata ega võeta tõenäoliselt ka vajalikke ennetusmeetmeid.
Igal aastal saab ELis tööl vigastada või töö tagajärjel tõsiseid tervisekahjustusi miljoneid inimesi. Seepärast ongi riskihindamine kui tervislike töökohtade võti nii tähtis. Riskihindamine on dünaamiline protsess, mis võimaldab ettevõtetel ja organisatsioonidel kehtestada ennetava poliitika töökohal esinevate riskide juhtimiseks.
Seepärast ongi tähtis, et igat liiki ja igas suuruses ettevõtted korraldaksid regulaarselt riskihindamisi. Nõuetekohane riskihindamine tähendab muu hulgas selle tagamist, et kõiki asjakohaseid riske arvestatakse (mitte üksnes otseseid või tuntud riske), vastuvõetud ohutusmeetmete tõhususe kontrollimist, hindamise tulemuste dokumenteerimist ning hindamise regulaarset ülevaatamist ajakohasuse tagamiseks.
Riskihindamise osas on kõige olulisem Euroopa õigusakt raamdirektiiv 89/391. See on üle võetud liikmesriikide õigusaktidesse. Liikmesriikidel aga on õigus kehtestada töötajate kaitsmiseks rangemaid nõudeid (seepärast peaksite kontrollima oma riigi
õigusakte riskihindamise kohta).
Euroopa Komisjon on koostanud tähtsa suunisdokumendi, et aidata nii liikmesriikidel kui ka tööandjatel ja töötajatel täita riskihindamisega seotud kohustusi, mis on sätestatud raamdirektiivis 89/391. Käesolevas osas esitatud teave põhineb nimetatud suunistel.
- Õigusaktid
- Mõisted
- Riskihindamise eesmärk
- Riskihindamisvahendid
- Kuidas korraldada riskihindamist
- Riskihindamise dokumenteerimine
Sammsammuline lähenemine riskihindamisele
2. samm: riskianalüüs ja riskide reastamine tähtsuse järgi
3. samm: ennetusmeetmete otsustamine
4. samm: meetmete võtmine
5. samm: järelevalve ja ülevaatamine
