Ohutumad ja tervislikumad töökohad asjakohase hoolduse abil

Korrapärasel hooldusel on oluline osa töökoha ohtude kõrvaldamisel ning ohutumate ja tervislikumate töötingimuste tagamisel. Hoolduse puudumine või puudulikkus võib põhjustada raskeid ja hukkunutega õnnetusi ning terviseprobleeme.

Õnnetused tekivad defektsete elektripaigaldiste (juhtmed, pistikud, seadmed) tõttu

• elektrilöök ja põletused, tulekahjud, tule- või plahvatusohtlike gaaside süttimine

Õnnetusjuhtumid tekivad, sest tõsteseadmeid ei kontrollita ega hooldata korrapäraselt

• tõsteketid on mustad/roostetanud ja purunevad, põhjustades raske koorma kukkumise

Õnnetusjuhtumid tekivad töö- ja käimispindade ning sõiduteede puuduva hooldamise tulemusena

• ebatasased, auklikud, kaldu või libedad pinnad põhjustavad kahveltõstukite õnnetusi, samuti inimeste libisemist ja komistamist

Tolm on võimalik terviserisk puidutööstuse ja karjääride töötajatele.

Tolmutõrjeseadmete hooldamine on väga oluline kõigi tolmu tekitavate tööde korral, et vältida töötajate kokkupuudet tolmuga

• ventilatsioonikanalid tuleb hoida ummistustest vabad ja kahjustuse korral parandada
• filtriseadmeid tuleb hooldada korrapäraselt vastavalt tootja soovitustele

Hooldamine on suure riskiga tegevus

Hooldustööde iseloomulikud ohud ja riskid

Peale mis tahes töökeskkonna üldiste riskide on hooldustöödel teatud spetsiifilised riskid.  

Nende hulka kuuluvad töötamine ilma tööprotsessi katkestamata ja masinate vahetus läheduses. Seadmete tavaliselt käitamisel on õnnetusi põhjustava inimliku vea tõenäosus tänu automatiseerimisele väike. Hooldustööde tegemisel ei saa seevastu töötaja vahetut kokkupuudet masinaga oluliselt vähendada. Hooldus on tegevus, kus töötajad peavad masina tööprotsessiga tihedalt kokku puutuma.

Hooldus tähendab sageli ebaharilikku tööd, tavapäratuid ülesandeid ning hooldustöid tehakse sageli erandlikes tingimustes, nt suletud ruumis.

Hooldustöödel esineb tüüpiliselt nii lahtivõtmist kui ka kokkupanemist, sageli on masinad keerukad. Sellega võib kaasneda inimliku vea suurem risk, mis omakorda suurendab õnnetuste riski.

Hooldustööd tähendavad ülesannete ja töökeskkonna muutmist, eelkõige lepinguliste töötajate korral. Alltöövõtt on tööohutuse ja töötervishoiu seisukohalt ohtu suurendav tegur – paljud õnnetused ja vahejuhtumid on seotud allhankija tehtava hooldusega.

Kiirustades töötamine on samuti hooldustöödele iseloomulik, eelkõige kui hooldamise tõttu on protsess seisatud või tegu on oluliste remonditöödega.

Ohud, riskid ja tervisemõju

Et hooldustöid tehakse kõikides sektorites ja töökohtades ning see hõlmab mitmesuguseid ülesandeid, on see seotud väga mitmesuguste ohtudega.

Füüsikalised ohud

• müra, vibratsioon
• liiga kõrge ja liiga madal temperatuur
• kiirgus (ultraviolett- ja röntgenkiirgus, elektromagnetväli)
• suur füüsiline töökoormus
• ergonoomikaga seotud riskid: masinate, tööprotsessi ja töökeskkonna halb kujundus hoolduse seisukohast, nt tuleb hooldada objekte, millele on raske juurde pääseda – pingutavad liigutused (kummardamine, põlvitamine, küünitamine, lükkamine ja tõmbamine, töötamine suletud ruumis)

Tüüpilised ülesanded:

• puurimine, freesimine, viilimine, lihvimine
• välitingimustes töötamine, suurte tööstusseadmete (nt ahjud, külmutusseadmed) hooldamine
• keevitamine, torude kontrollimine, raudteerööbaste hooldamine

Võimalik tervisemõju: mürast tingitud kuulmisprobleemid, luu- ja lihaskonna vaevused

Keemilised ohud

• asbest, klaaskiud
• aurud, suits, tolm (nt asfaldiaurud, diiselmootorite heitgaasid, ränidioksiiditolm)
• lahustid

:: Tüüpilised ülesanded

• hoonete hooldustööd
• keevitamine
• töötamine suletud ruumis
• töötamine autoremonditöökojas
• ohtlike kemikaale sisaldavate tööstusehitiste hooldamine

:: Võimalik tervisemõju: hingamisprobleemid, kutseastma, allergiad, asbestoos, vähktõbi

Bioloogilised ohud

• bakterid (nt legionelloos, salmonelloos)
• hallitus ja seened

:: Tüüpilised ülesanded

• jäätmekäitlusrajatiste hooldamine
• hooldustööd kohtades, kus käsitletakse bioloogilist materjali, nt laborid
• • hooldustööd kohtades, kus suure tõenäosusega võib olla palju baktereid, hallitust ja seeni, nt kliimasüsteemid

:: Võimalik tervisemõju: hingamisprobleemid, astma, allergiad, legionelloos

Psühhosotsiaalsed riskitegurid

• liiga vähe aega
• vahetustega töö, töö nädalavahetustel, öötöö, töötamine väljakutsel ja korrapäratu tööaeg
• töötamine koos ühe või mitme alltöövõtjaga – suhtlemisprobleemid

:: Võimalik tervisemõju: tööstress, väsimus, tööõnnetuste tavalisest suurem risk

Igat liiki õnnetuste suur risk

• • paljud õnnetused on seotud töövahendite ja masinate hooldusega, nt muljumine masina liikumisel, ootamatu käivitamine
• kukkumine, langevate esemete põhjustatud õnnetused
• surmav elektrilöök, elektrišokk, põletused
• suletud ruumid, lämbumine
• plahvatus, tulekahju

Teave ja statistika

EUROSTATi andmete analüüs Euroopa tööõnnetuste statistika (ESAW) metoodika põhjal võib aidata tuvastada hooldustöödega seotud õnnetusjuhtumeid mitmes Euroopa riigis.

Hinnanguliselt on ligikaudu (olenevalt riigist) 15–20% kõigist tööõnnetustest ja 10–15% kõigist hukkunutega tööõnnetustest seotud hooldustöödega.

Hooldus, remont, häälestamine ja seadistamine olid 4. kohal 10 tööprotsessi seas, mille puhul oli hukkunutega tööõnnetuste arv aastatel 2003–2005 kõige suurem (EUROSTAT-ESAW).

Tööõnnetusi toimub üha rohkem remondi, hoolduse, puhastamise, kohandamise jms ajal, mitte tavalise tegevuse käigus.

2005. aastal Prantsusmaal tehtud uuringu kohaselt kasutatakse allhankelepinguid kõige enam hooldustöödel. Prantsusmaa tööõnnetuste andmebaasist nähtub, et 2002. aastal olid hooldustöötajad allhangetega seotud tööõnnetustes kannatanute hulgas ehitajate järel teisel kohal.

Hispaania töötingimuste riikliku uuringu (2007) tulemuste analüüsist selgub hooldustöötajate suurem kokkupuude müraga ning kohtvibratsiooni ja üldvibratsiooniga kui teistel töötajatel. Samuti võivad nad kokku puutuda ohtlike ainete, aurude ja suitsuga.

Ligikaudu 25% elektritraumadest põhjustavad kaasaskantavad elektriseadmed. Seadmete defektsed juhtmed põhjustavad ligikaudu 2000 tulekahju aastas. Selliste õnnetusjuhtumite ja tulekahjude peamine põhjus on puuduv ülevaatus ja hooldus (HSE).

Lugege meie aruannet ja sellega seotud teabelehte  Hooldustööd ning tööohutus ja -tervishoid– statistikaülevaade

Hooldustööde põhireeglid

Hooldustööde üksikasjad sõltuvad tööstussektorist ja ülesannetest, kuid teatud üldpõhimõtted on samad:

• tööohutuse ja -tervishoiu haldamise integreerimine hooldustööde korraldamisse
• riskihindamisel põhinev struktureeritud lähenemisviis
• selged ülesanded ja vastutus
• ohutud töösüsteemid ja selged suunised
• nõuetekohane väljaõpe ja pädevus
• töötajate kaasamine riskihindamisse ja hoolduse korraldamisse
• tõhus teabevahetus

Ohutu hoolduse viis põhireeglit

1. Kavandamine
   
   
2. Tööala ohutuks muutmine
   
   
3. Nõuetekohase varustuse kasutamine
   
   
4. Plaanipärane töötamine
   
   
5. Lõppkontrollimine

1. Kavandamine

Tehniline hooldus peab algama nõuetekohase kavandamisega. Hinnata tuleb riske, millesse tuleb kaasata töötajad. Kavandamise etapis tuleb käsitleda järgmisi teemasid:

Tööandjad peavad tagama, et töötajatel on nõutavad oskused vajalike ülesannete täitmiseks, et neile on selgitatud ohutuid tööviise ning nad teavad, mida teha, kui olukord on nõuab nende pädevusest suuremat pädevust. Tööandjad peavad hoolikalt läbi mõtlema hooldustöödega seotud isikute käsuahela ning kõik tegevuse jooksul kasutatavad menetlused, sealhulgas aruandluskorra probleemide tekkimise korral. See on eriliselt oluline, kui hooldustöid teevad alltöövõtjad.

Töötajatega nõupidamine ja nendele teabe andmine on äärmiselt oluline kogu kavandamise etapi jooksul. Peale selle, et hooldustöid tegevad töötajaid saavad teada riskihindamise esialgsed tulemused, peavad nad olema ka riskihindamisse kaasatud. Nad tunnevad töökohta ja sageli suudavad seetõttu just nemad kõige paremini ohte tuvastada ning leida ohtude kõrvaldamise tõhusamaid viise. Töötajate osalemine kavandamises suurendab nii hooldustöö ohutust kui ka selle kvaliteeti.

2. Tööala ohutuks muutmine

Tööala tuleb julgestada, nt tõkete ja märkide abil, et takistada kõrvaliste isikute juurdepääsu. Tööala tuleb hoida puhas ja ohutu, elekter peab olema välja lülitatud ja lülitid blokeeritud, masinate liikuvad osad kinnitatud, ajutine ventilatsioon paigaldatud ning tagatud ohutud liikumisteed, mida mööda töötajad saavad tööpiirkonda siseneda ja sealt väljuda. Masinatele peavad olema kinnitatud hoiatussildid, millel on väljalülitamise ja blokeerimise kuupäev ning kellaaeg ning selle isiku nimi, kellel on õigus masin uuesti käivitada – nii on välistatud juhuslik käivitamine, mis ohustab hooldustöid tegevat töötajat.

Võimaluse korral tuleb kavandada kaitseseadised nii, et lihtsamaid hooldustöid saaks teha kaitseseadiseid eemaldamata. Kui kaitseseadis tuleb eemaldada või välja lülitada, tuleb seadme käivitamine blokeerida. Kõik hooldustöötajad peavad läbima väljaõppe, milles käsitletakse kaitseseadiste eemaldamise viise ja tingimusi.

3. Nõuetekohase varustuse kasutamine

Hooldustöödega seotud töötajatel peavad olema nõuetekohased töövahendid ja seadmed, mis võivad erineda nendest, mida nad kasutavad tavaliselt. Et nad võivad töötada piirkonnas, kus inimestel ei ole ette nähtud töötada, ning kokku puutuda mitmesuguste ohtudega, siis peavad neil olema ka nõuetekohased isikukaitsevahendid.

Kasutatavate töövahendite ja seadmete osas peavad tööandjad tagama järgmist:

Kõik isikukaitsevahendeid peavad vastama järgmistele nõuetele:

Näide: ventilatsioonifiltreid puhastavad või asendavad töötajad võivad puutuda kokku tolmu palju suurema kontsentratsiooniga kui töökohas tavaliselt. Filtritele, mis sageli paiknevad katusel, peab olema ka ohutu juurdepääs.

4. Plaanipärane töötamine

Töötajatele ja ülevaatajatele tuleb selgitada ohutuid töövõtteid, nad peavad neid mõistma ning õigesti kasutama. Tööd tuleb jälgida, et järgitaks ohutuid töösüsteeme ja tööpiirkonna eeskirju. Hooldustöid tehakse sageli kiirustades – näiteks kui tootmisprotsess on rikke tõttu seiskunud. Ohutusnõudeid tuleb järgida isegi kiirustamise korral: nõuete eiramine võib olla väga kulukas, kui see põhjustab tööõnnetusi või vigastusi või kahjustab vara.

Peab olema kehtestatud tegutsemiskord ootamatute juhtumite korral. Ohutu töösüsteemi osana tuleb töö peatada, kui esineb ettenägematu probleem või kui probleem ületab töötaja pädevuse. Väga oluline on meeles pidada, et oskuste ja pädevuse ületamine võib põhjustada tööõnnetusi.

5. Lõppkontrollimine

Hooldustööde lõpus tuleb kontrollida, kas ülesanne on täidetud, hooldatav seade on ohutu ning kõik hooldamisel tekkinud jäätmed eemaldatud. Kui kõik on kontrollitud ja ohutuks tunnistatud, võib ülesande lugeda sooritatuks ning teatada sellest järelevaatajatele ja teistele töötajatele.

Viimases etapis tuleb koostada aruanne, kirjeldada selles tehtud tööd, märkida esinenud raskused ja soovitused töö parandamiseks. Ideaaljuhul tuleb seda arutada töötajate koosolekul, kus protsessi kaasatud töötajad ning nende töökaaslased saavad teha märkusi hooldustegevuse kohta ning esitada sobivaid ettepanekuid, kuidas menetlust parandada.

Hooldustöid käsitlevad Euroopa Liidu õigusaktid

Alates 1989. aastast on vastu võetud mitu Euroopa Liidu direktiivi, milles on sätestatud miinimumnõuete üldine raamistik töötajate kaitseks töökohtades.

Neid direktiive kohaldatakse ka hooldustöödel, eelkõige raamdirektiivi, milles on sätestatud tööandjate kohustus viia töökohas läbi riskihindamine.

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ – töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (raamdirektiiv)

Direktiiv sisaldab üldisi ennetuspõhimõtteid, selles on sätestatud tööandjate kohustused riskihindamise, riski- ja õnnetustegurite kõrvaldamise, teavitamise, konsulteerimise ja tasakaalustatud osalemise ning töötajate ja nende esindajate väljaõppe kohta.

Euroopa Komisjon on koostanud töökohas riskide hindamise suunised, et aidata tööandjatel ja töötajatel täita raamdirektiivis 89/391/EMÜ sätestatud riskihindamise nõudeid. Suunistes määratleti hooldustöötajad kui „töötajad, kes võivad olla suuremas ohus”. Suunistes on ka rõhutatud vajadust hinnata hooldustööde riske eraldi.

Raamdirektiivi põhjal võeti vastu mitu üksikdirektiivi, mis on kõik ohutute hooldustööde jaoks olulised, ning mitu neist sisaldavad hooldustöödega seotud erisätted ja töökoha ohtude kõrvaldamise nõudeid.

Nõukogu direktiiv 89/654/EMÜ

töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta sätestab muu hulgas tööandja kohustuse tagada, et

• väljapääsud ja pääseteed on kogu aeg vabad
• töökohta ning seadmeid ja vahendeid hooldatakse tehniliselt ning kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate tööohutust ja -tervishoidu, kõrvaldatakse võimalikult kiiresti
• ohtude ennetamiseks või kõrvaldamiseks ette nähtud kaitsevahendeid ja -seadiseid hooldatakse ja kontrollitakse korrapäraselt

Nõukogu direktiiv 89/655/EMÜ,

töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (kusjuures töövahendite kasutamise alla kuuluvad hooldamine ja korrashoid, sealhulgas eelkõige puhastamine) sätestab, et:

• tööandja võtab vajalikud meetmed, et tagada, et töövahendeid hoitakse asjakohase hoolduse abil kogu kasutusaja jooksul sellises korras, mis vastavalt vajadusele on kooskõlas lõike 1 punktiga a või b;
• tööandja tagab, et töövahendeid, mida mõjutavad tingimused, mis neid kahjustavad ja millega võib kaasneda ohtlik olukord:

– kontrollitakse regulaarselt ja erandkorras, et kindlustada töötervishoiu ja tööohutuse tingimuste täitmine ning töövahendite kahjustuste õigeaegne avastamine ja parandamine

• kui töövahendite kasutamisega tõenäoliselt kaasneb eririsk töötajate ohutusele või tervisele, võtab tööandja vajalikud meetmed, millega tagab, et

– töövahendite kasutamine on piiratud isikutega, kellele on antud ülesanne neid kasutada;
– parandus-, ümberseadistamis-, hooldus- või korrashoiutöid teevad ainult selleks konkreetselt määratud töötajad.

Direktiiv sisaldab ka juhtimis- ja kaitseseadiste miinimumnõudeid ning sätteid hooldustööde kohta:

• töövahendit peab olema võimalik hooldada, kui see on seisatud. Kui see ei ole võimalik, peab olema võimalik võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, et saaks teha hooldustöid või et hooldustöid saaks teha väljaspool ohualasid;
• kui töövahendi juurde kuulub hooldusraamat, peab see olema ajakohastatud;
• töötajatel peab olema ohutu juurdepääs tootmis-, reguleerimis- ja hooldustoiminguteks vajalikele kohtadele ning võimalus seal ohutult viibida.

Lisaks sisaldab direktiiv sätteid ajutiste kõrgtööde töövahendite kasutamise kohta, nt redelite ja tellingute kasutamise erisätteid.

Nõukogu direktiiv 89/656/EMÜ

töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta sätestab, et isikukaitsevahendi annab töötajale tasuta kasutamiseks tööandja, kes tagab vajaliku hoolduse, remondi ja asendamisega selle heas töökorras oleku ja rahuldavad hügieenitingimused.

Direktiivi III LISAS on esitatud valikloetelu töödest ja tegevusaladest, mis eeldavad isikukaitsevahendite kättesaadavaks tegemist.

Nõukogu direktiiv 92/91/EMÜ

puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta.

Direktiivis on muu hulgas esitatud maismaa- ja avameresektori suhtes kohaldatavad miinimumnõuded, sealhulgas sätted hooldustööde kohta.

Nõukogu direktiiv 92/104/EMÜ

maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta.

Tööandja võtab kõik vajalikud meetmed, millega tagab, et:

• töökohtade projekteerimine, ehitamine, seadistamine, kasutuselevõtmine, käitamine ja hooldamine toimub selliselt, et töötajad saavad oma tööd teha enda ja/või teiste töötajate ohutust ja/või tervist ohtu seadmata;
• konkreetse riskiga seotud töö usaldatakse ainult pädevale töötajale ning sellise töö teostamisel täidetakse antud juhtnööre.

Nõukogu direktiiv 93/103/EÜ

kalalaevade pardal kohaldatavate tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete kohta sätestab, et liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed kindlustamaks, et laevaomanikud:

• tagavad laevade ning laeva inventari ja seadmete tehnilise hoolduse ning et avastatud puudused kõrvaldatakse nii kiiresti kui võimalik.

Nõukogu direktiiv 98/24/EÜ

töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl sätestab, et hooldustööd, mille korral võib tekkida võimalus olulisel määra kokku puutuda ohuteguritega või mille tagajärjeks võib muudel põhjustel olla kahjulik toime ohutusele ja tervisele, tuleb kaasata riskihindamisse. Direktiivis on ka sätestatud, et ohtlike keemiliste mõjuritega seotud risk töökohas töötajate tervisele ja ohutusele kõrvaldatakse või vähendatakse miinimumini järgmiste vahendite abil:

• töökohas tööprotsessi kavandamine ja korraldamine,
• keemiliste mõjuritega töötamiseks sobivate vahendite kasutamine ja nende korrashoid, mis tagab töötajate tervise ja ohutuse tööl jne.

Direktiiv 2006/42/EÜ

mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ, sätestab, et masinate kasutamisest otseselt tulenevate arvukate õnnetuste sotsiaalset maksumust saab vähendada masinate põhimõtteliselt ohutu projekteerimise ja valmistamise ning nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise abil.

I LISAS masinate projekteerimise ja valmistamisega seotud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kohta on esitatud ohutuse tagamise põhimõtted, juhtimissüsteemide nõuded, masina hooldamise erisätted ning teabe, hoiatuste ja kasutusjuhenditega seotud nõuded.

Et piirata töökohas töötajate kokkupuudet võimalike kahjustavate füüsikaliste mõjuritega, nt vibratsiooni, müra, elektromagnetvälja, optilise ja ioniseeriva kiirgusega, on vastu võetud mitu direktiivi. Need sisaldavad sätteid, millega püütakse vältida või vähendada kokkupuudet, muu hulgas töövahendite, tööruumide ja töökohasüsteemide jaoks asjakohaste hoolduskavadega.

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/44/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega
  
  
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/25/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/40/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega

Muud asjakohased direktiivid

• Nõukogu direktiiv 92/58/EMÜ töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/92/EÜ plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamise miinimumnõuete kohta
• Nõukogu direktiiv 83/477/EMÜ, 19. september 1983, töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (teine üksikdirektiiv direktiivi 80/1107/EMÜ artikli 8 tähenduses), muudetud nõukogu direktiividega 91/382/EMÜ ja 98/24/EÜ ning direktiividega 2003/18/EÜ ja 2007/30/EÜ
• Direktiiv 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl
• Nõukogu direktiiv 92/57/EMÜ tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel
• Nõukogu direktiiv 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta

Lisateave on jaotises Euroopa Liidu õigusaktid