Mis on majanduslikud stiimulid

Majanduslikud stiimulid on rahalised vahended, mis antakse ettevõtetele või organisatsioonidele nende töötingimuste parandamiseks. Need hõlmavad alljärgnevat:

• riiklikud subsiidiumid, toetused ja rahastamine
• maksusüsteemidel või maksustruktuuridel põhinevad stiimulid
• kindlustusmaksete varieerimine

:: Majanduslike stiimulite näiteid

Töötingimusi parandavad ettevõtted võiksid saada finantsmakseid või juurdepääsu soodsatele finantstingimustele (pangalaenud). Näiteks võib valitsus toetada ettevõtteid ohututesse masinatesse või ohutumasse töökorraldusse investeerimisel.

Makse saab kohandada vastavalt sellele, mil viisil soovitakse ettevõtteid käituma julgustada. Näiteks võib pakkuda maksusoodustusi tööandjatele, kes investeerivad ohutumatesse seadmetesse kui seadusega minimaalselt nõutud.

Ettevõtte makstava kindlustusmakse võib siduda nende töötervishoiu ja tööohutuse näitajatega. Madalate haigus- ja surmanäitajate või heade ohutuseeskirjadega ettevõtted võivad maksta väiksemaid makseid.

:: Teaduslikud tõendid majanduslike stiimulite kohta

Uurimistulemused näitavad, et väljastpoolt ettevõtet pärinevad majanduslikud stiimulid võivad töötervishoiu ja tööohutuse taset parandada
.

Kuna stiimuleid on aga küllaltki keeruline teaduslikult hinnata, on nende kasulikkuse tõestamiseks vaja teha täiendavat tööd. Eriti tõhusaks on osutunud skeem, kus kindlustusmaksete suurust mõjutavad ettevõtte mineviku kahju määr.

Majanduslike stiimulite sidumine minevikus toimunud õnnetuste arvuga võib aga olla riskantne, kuna statistilised kõikumised võivad üksikute (eriti väikeste) ettevõtete õnnetusjuhtumite arvu oluliselt mõjutada. Seega võib seda tüüpi stiimul olla kasulik hooletutele firmadele, kel on lihtsalt vedanud, ning karistada neid, keda on tabanud täiesti juhuslikud sündmused.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) läbi viidud eksperdiuuring näitas, et liikmesriigid pidasid kõige sobivamaks kindlustusmaksete muudatusi (heakskiit 71%), millele järgnes töötervishoiu ja tööohutuse edendamine (55%), maksude vähendamine (49%) ja auhinnad.

Edutegurid

Tuvastatud on järgmised edutegurid.

1. Stiimulite kava ei tohiks premeerida ainult minevikus töötervishoiu ja tööohutuse juhtimises saavutatud häid tulemusi, nt minevikus toimunud õnnetuste arvu, vaid ka konkreetseid ennetusmeetmeid , mille abil üritatakse vähendada õnnetusjuhtumite ning halva tervise esinemist tulevikus.
2. Stiimulite kava peaks olema avatud iga suurusega ettevõtetele ja osutama erilist tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete erilistele vajadustele.
3. Stiimul peaks olema piisavalt suur , et motiveerida tööandjaid osalema.
4. Soovitud ennetustegevuse ja preemia vahel peaks olema selge ja kohene suhe .
5. Stiimulite kaval peaksid olema selged hindamistingimused ja seda peaks olema võimalikult lihtne kasutada, et hoida halduskoormust väiksena nii osalevate ettevõtete kui ka stiimuleid pakkuvate organisatsioonide jaoks.
6. Kui stiimul peab olema atraktiivne paljudele ettevõtetele , on kõige tõhusamad täpselt määratletud kriteeriumidega kindlustus- või maksupõhised stiimulid (suletud süsteem).
7. Kui eesmärgiks on edendada konkreetsete valdkondade innovatiivseid lahendusi , on kõige efektiivsemad riiklikud toetusskeemid (avatud süsteem).

Juhtumiuuringud

Uuringu juhtumiuuringud (vt aruannet) näitavad, et töötervishoiu ja tööohutuse edendamiseks mõeldud majanduslikud stiimulid toimivad paljudes erinevates tingimustes. Näiteks:

• 2002. aastal Saksamaa tapamajade sektoris juurutatud stiimulite kava tõi järgneva kuue aasta jooksul kaasa eeldatavate õnnetusjuhtumite vähenemise 28% , võrreldes 16%-lise vähenemisega kogu sektoris. See tähendab, et kokku oli stimuleeritud ettevõtetes umbes 1000 võrra vähem õnnetusjuhtumeid aastas.

• Soome põllumajandussektori stiimulite kava on vähendanud õnnetusjuhtumite esinemist 10,2% võrra , olles praeguse hetkeni hoidnud ära juba rohkem kui 5000 õnnetusjuhtumit.
• Saksamaal tervisekindlustust pakkuv ettevõte võttis kasutusele stiimulite kava, mis motiveeris klientettevõtjate gruppi rakendama moodsat tervishoiu juhtimise süsteemi. See tõi kaasa haigushüvituste 7,6%-lise vähenemise ja 6,7% võrra vähem töölt puudumisi .
• Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi juurutanud Poola ettevõtetest oli 70%-l firmadest vähem õnnetusi ja väiksemad kindlustusmaksed ning 50% teatas, et neil on vähem töötajaid ohtlikes tingimustes.
• Itaalia riiklik tööõnnetuste vastu kindlustamise amet rahastab pangalaene toetamaks töötervishoiu ja tööohutuse alaseid investeeringuid väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, kus selle tulemusena esineb aruannete alusel 13–25% võrra vähem õnnetusjuhtumeid kui sarnastes ettevõtetes.
• Uutesse töötervishoiu ja tööohutuse suhtes sõbralikesse masinatesse ja seadmetesse investeerimise tarbeks loodud Hollandi lepinguprogramm viis paremate töötingimusteni 76% ettevõtetes .
• Hollandi lepinguprogramm vähendas osalevates sektorites haiguspuhkust 28% võrra võrreldes 11%-ga teistes sektorites
  .
  

Hindamine ja kulude-tulude analüüs

Aruandes sisalduvaid juhtumiuuringuid analüüsiti põhjalikumalt ning tulemused avaldati teadusartiklis .

Mõningatel juhtudel suudeti teatud kava kohta koostada põhjalik kulude-tulude analüüs .

Saksamaa tapamajade sektori kavas osalenud ettevõtete makseid vähendati ohutuse edendamise eest, nt ohutumate nugade ostmise või ohutuma juhtimise alase koolitamise eest.

Selle tulemusena vähenes eeldatavate õnnetusjuhtumite hulk vähemalt 1000 võrra aastas (st selliste õnnetusjuhtumite hulk, mille tagajärjeks oli rohkem kui 3-päevane töölt puudumine) alates selle juurutamisest 2002. aastal.

Esimesel kuuel aastal (2002–2007) maksis kava 255 000 töötajaga sektoris 8,32 miljonit eurot . Samas arvutati saadud tuluks tänu õnnetusjuhtumite vähenemisele 40,02 miljonit eurot . See tähendab, et kava abil säästeti iga investeeritud euro kohta 4,81 eurot.

Hollandi lepinguprogrammi investeeriti umbes 303 miljonit eurot , millest 55% maksti osalevatele tööstussektoritele ja ülejäänu sotsiaalministeeriumile. Kaasfinantseerimise süsteem on julgustanud sektoreid kulutama suuremaid summasid töötingimuste parandamiseks. Täiendava languse väärtus haiguspuhkustes, mis arvutati lisandväärtusena töötatud aasta kohta, võrdus 2,7 miljoniga.

Siiski ei saa kogu seda summat omistada lepinguprogrammile, kuna haiguspuhkusi võivad mõjutada mitmed tegurid, nt motiveeritus või töötuse tase teatud sektoris. Ekspertide arvates on mõistlik seostada üks kolmandik haiguspuhkuste arvu langusest lepinguprogrammiga. See annaks tulemuseks siiski 900 miljoni suuruse tulu või säästaks 3 eurot iga kulutatud euro kohta.

Poliitika ülevaade

Suuremal osal Euroopa riikidest on bismarckilik sotsiaalkindlustussüsteem , kus õnnetusjuhtumikindlustust pakkuvad asutused on korraldatud riigimonopolina. Teistes liikmesriikides on beveridge'ilik süsteem ja konkurentsile rajatud turg ning mõnes riigis on nende kahe süsteemi segu.

Lähenemisi, kus maksete suurusi määratakse mineviku kahjude alusel (experience-rating), leidub nii konkurentsile rajatud kui ka monopoolsetel turgudel . Erinevused tekivad tulevikku suunatud ennetusmeetmete rahastamisel, nt koolituste, töötervishoiu ja tööohutuse investeeringute juures.
See ei tohiks olla probleemiks monopoolsete lähenemiste korral , kuna kindlustusselts võib olla kindel, et saab palju kasu tehtud investeeringutest tulenevast positiivsest mõjust kahjunõuete esinemismäärale. Konkurentsile rajatud turul tuleb kindlustusseltsil arvestada riskiga, et ettevõtted võivad kindlustusandjaid lühikese etteteatamisajaga vahetada ning ennetusmeetmetesse tehtud investeeringutest saavad kasu hoopis konkurendid. Konkurentsile rajatud turgude jaoks võiks olla üheks võimalikuks lahenduseks mitu aastat kestvate pikaajaliste lepingute juurutamine või kõigi kindlustusandjate poolt võrdselt finantseeritava ühise ennetusfondi loomine.

• Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Poola pakuvad kõik oma avalike kindlustussüsteemide kaudu eri stiimuleid. Need hõlmavad lisaks kindlustusmaksete muutmisele ka subsideerimisprogramme töötervishoiu ja tööohutuse vallas tehtavate konkreetsete investeeringute jaoks.
• Hispaanias kavandatakse kindlustusalased stiimulid riiklikku töötervishoiu ja tööohutuse strateegiasse ning mitmeid töötervishoiu ja tööohutuse subsideerimisprogramme pakutakse nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil.
• Väiksematest liikmesriikidest on kõige aktiivsemad Belgia, Soome ja Holland , näidates, et majanduslikud stiimulid on võimalikud ka õnnetusjuhtumikindlustuse süsteemides.

Stiimulite kavade ülekandmist mõjutavaid tegureid käsitletakse põhjalikumalt järgmises teaduslikus väljaandes .

EU-OSHA projekti mõju majanduslikele stiimulitele

Projekti inspireeris Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2007–2012 , mille eesmärk oli vähendada tööõnnetuste hulka 25% võrra. Projekti nõuandjad on ELi liikmesriikide määratud organisatsioonide ekspertrühmad. See hõlmab mitmeid EU-OSHA teemakeskuse (Euroopa uurimiskeskuste konsortsium) läbiviidud konkreetseid projekte.

Pikaajaline projekt algas 2008. aastal ja kestab 2013. aastani.

Esimeses etapis (2008–2010) esitati mitmeid tooteid:

• põhjalik aruanne pealkirjaga Majanduslikud stiimulid töötervishoiu ja tööohutuse parandamiseks: ülevaade Euroopa vaatenurgast ,
• faktileht (aruannet kokku võttev),
• kaks artiklit ajakirjas Scandinavian Journal for Work, Environment & Health (SJWEH),
• ekspertrühmade töötubade seeria, mis on dokumenteeritud meie sündmuste sektsioonis,
• juhtumiuuringute kollektsioon, mille võib leida meie parimate tavade andmebaasist.

Agentuuri majanduslike stiimulite ekspertrühm ei anna ainult nõu ja lähteandmeid agentuuri majanduslike stiimulitega seotud tegevuste osas, vaid aitab ka edendada tooteid sidusrühmade hulgas. Projekti ja selle tulemusi on tutvustatud mitmetes Euroopa riikides korraldatud konverentsidel ja töötubades , näiteks Bulgaarias, Küprosel, Tšehhi Vabariigis, Saksamaal, Itaalias, Rootsis, Sloveenias ja Ühendkuningriigis.