Puhastustöötajad

Puhastamine on üldine töö – see toimub kõigis majandusharudes ja kõigil töökohtadel – ning aastate jooksul on selgunud, et puhastusvaldkond on üks kõige dünaamilisemaid majandusharusid, olles ühtlasi üks suuremaid ettevõtetele teenuseid pakkuvaid majandusharusid Euroopa Liidus. Valdkonnas on olemas mitmesuguseid tööhõivemudelid, alates suurtest ettevõtetest ja asutustest, kus töötab vahetult või alltöövõtu korras palju töötajaid, kuni füüsilisest isikust ettevõtjateni. Valdav enamik puhastustöötajaid on naised ja paljud on võõrtöötajad. Töökohad on tavaliselt ajutised ja tööaeg korrapäratu. Puhastustöötajad peavad taluma suhtumist, et nad on „ainult koristajad”, nende pädevust ja töökogemust ei hinnata ning nende töö eeldatakse olevat „nähtamatu” – nad peavad puhastama töökohti ajal, kui teisi töötajaid ei ole kohal. Puhastustöötajate ohud ja riskid on muu hulgas järgmised:

• Kokkupuude ohtlike ainetega, sh astmat, allergiat ja vere kaudu levivaid nakkusi põhjustavate bioloogiliste ainetega

• Müra ja vibratsioon

• Libastumine, komistamine ja kukkumine, eelkõige märgpuhastamisel

• Tööseadmete elektriohud

• Luu- ja lihaskonna vaevused

• Töötamine üksi, tööstress, vägivald ja kiusamine

• Korrapäratu tööaeg ja vahetuste kord

Puhastustöötajate kaitsmine tähendab muudatusi peale puhastusettevõtete ka üldises arusaamas sellest, mida tähendavad puhastustööd ja kuidas neid teenusena saadakse. Tööhõivemudelite muutmine, näiteks öise puhastamise asendamine päevasega, paremad tellimispõhimõtted, kus võetakse arvesse ka muud peale hinna, ning parem side kliendi ja puhastusettevõtte vahel võib vahetult parandada puhastustöötajate töökeskkonda.