EU-OSHA Euroopa Riskiseirekeskuse eesmärk on töötervishoiu ja tööohutusega seotud uute ja tekkivate riskide kindlaksmääramine, et muuta ennetusmeetmed paremini ajastatuks ja tõhusamaks. Selle saavutamiseks koostab riskiseirekeskus ülevaateid töötervishoiu ja tööohutuse olukorrast Euroopas, kirjeldab suundumusi ja ohutegureid ning prognoosib muutusi töökohtadel ja nende võimalikku mõju töötervishoiule ja tööohutusele.
Missioon
Kuna meie ühiskond areneb uute tehnoloogiate mõju all ning muutuvates majanduslikes ja sotsiaalsetes tingimustes, on meie töökohad, töötavad ja -protsessid pidevas muutumises. Selliste uute olukordadega kaasnevad uued riskid ja probleemid töötajatele ja tööandjatele, mis omakorda nõuavad sellist poliitilist, halduslikku ja tehnilist lähenemist, mis tagaks töötervishoiu ja tööohutuse kõrge taseme.
uute ja tekkivate riskide prognoosimine, tulenegu need siis kas tehnilistest uuendustest või ühiskondlikest muutustest, on möödapääsmatu, kui tahetakse riske kontrolli all hoida. Kõigepealt ja ennekõike nõuab see pidevat riskide seiret, mis põhineb teabe ja teaduslike seisukohtade süstemaatilisel kogumisel."
Strateegias paluti seetõttu agentuuril luua nende ülesannete täitmiseks Euroopa Riskiseirekeskus. Praegu kehtivas ühenduse strateegias aastateks 2007-2012 korrati riskide prognoosimise tähtsust ning paluti agentuuri riskiseirekeskusel töötada välja mitmed uued algatused.
Meie töömeetodid
Riskiseirekeskus annab lisaväärtust, kogudes ja analüüsides teavet ning asetades selle konteksti (eelkõige Euroopa sotsiaalmeetmete kava ja ühenduse strateegia konteksti), otsides suundumisi, et prognoosida muudatusi, ning edastades olulisemad teemad tõhusal viisil meie sihtauditooriumile: poliitikakujundajatele ja teadlastele. Lisaks sellele üritame innustada EU-OSHA huvirühmade vahelist diskussiooni ja mõttevahetust ning pakkuda erinevatel tasanditel platvormi aruteludeks ekspertide ja poliitikakujundajate vahel.
Uute ja tekkivate riskide määratlemiseks on vaja teavet mitmesugustest allikatest, näiteks ametlike registrite andmed, teaduskirjandus, ekspertprognoosid ja uuringute andmed. Kõikide võimalike teabeallikate hõlmamiseks on meie tegevus suunatud neljale peamisele valdkonnale.
Ühenduse strateegias aastateks 2007-2012 on Euroopa Riskiseirekeskuse peamise ülesandena määratletud riskide prognoosimine. Ekspertide ja huvirühmadega konsulteerimise ja arutelude tulemusena oleme kokku leppinud
tekkivate tööohutuse ja töötervishoiu riskide esialgse määratluse: mis tahes tööga seotud risk, mis on uus ja suurenev.
Uue riski all mõeldakse järgmist:
risk ei ole varem esinenud ja selle on tekitanud uued protsessid, uued tehnoloogiad, uut tüüpi töökohad ja sotsiaalsed või organisatsioonilised muudatused;
ammu eksisteerinud probleem, mida on hakatud muutunud ühiskondliku või avaliku arvamuse tõttu käsitama riskina või
ammu eksisteerinud probleem, milles on hakatud riski nägema tänu teaduslikult põhjendatud teadmiste suurenemisele.
Riski peetakse suurenevaks, kui:
riski põhjustavate ohtude arv kasvab;
kokkupuutevõimalus ohtudega suureneb (kokkupuute tase ja/või kokkupuutuvate inimeste arv suureneb) või
ohu mõju töötajate tervisele suureneb (ohud tervisele muutuvad tõsisemaks ja/või ohustatud inimeste arv suureneb).
Esimesed meetmed tekkivate riskide määratlemiseks võeti nelja aruande avaldamisega ekspertprognooside kohta, milles käsitleti füüsilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja keemilisi tekkivaid riske. Need aruanded koostati ekspertide vaheliste konsultatsioonide tulemusena, mis viidi läbi Delphi metoodikat kasutades, ning neid on täiendatud mitmete kirjanduse ülevaadetega ja põhjalike aruannetega, et uurida sügavuti ekspertprognoosides kindlaks määratud olulisemaid riske, näiteks kokkupuude töökohal kasutatavate nanomaterjalidega.
Kehtivas ühenduse strateegias aastateks 2007-2012 tehakse Euroopa Riskiseirekeskusele ülesandeks parandada riskide ennetamist, et hõlmata uute tehnoloogiate, bioloogiliste ohtudega, keeruliste kasutajaliideste ja demograafiliste suundumuste mõjuga seotud riske. See toetab riskiseirekeskuse algatust, millega nähakse ette ennetusprojekt erinevate stsenaariumite väljatöötamiseks, et uurida nende põhjal tehnoloogiliste uuenduste mõju tööohutusele ja töötervishoiule aastaks 2020. Nimetatud projekt keskendub nn rohelistele ametitele, kuna majanduse keskkonnasõbralikumaks muutmisega seoses võib oodata potentsiaalseid riske, mis kaasnevad uute töökohtadega, ning selle projektiga proovitakse tagada tõhusate meetmete rakendamine selliste riskide ennetamiseks. Selliselt loodud stsenaariumid peaksid aitama poliitikakujundajatel paremini hinnata, milliseid otsuseid nad peaksid kaaluma, et tulevik tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas kujuneks senisest paremaks.
Ettevõtete uuring (ESENER)
EU-OSHA uute ja tekkivate riskide Euroopa ettevõtete uuringu (ESENER) raames uuriti juhtkonna ja töötajate esindajate arvamust selle kohta, kuidas tegeldi nende nende töökohas töötervishoiu ja tööohutusega seotud riskidega.
Mitmete töökohal esinevate riskide hulgas pannakse uuringus erilist rõhku suurenevale – ja suhteliselt uuele – valdkonnale, milleks on psühhosotsiaalsed riskid. Psühhosotsiaalsed riskid, mis on seotud töö planeerimise, korraldamise ja juhtimise ning töö majandusliku ja sotsiaalse taustaga, võivad tõsta stressi taset ja tuua kaasa vaimse ja kehalise tervise tõsise halvenemise.
Uuringus küsitakse vastanutelt nende töökohas võetud meetmete, selliste meetmete võtmise peamiste põhjuste ja kõige olulisemate takistuste kohta. Küsimused hõlmavad töötervishoiu ja tööohutuse juhtimist üldiselt, psühhosotsiaalsete riskidega tegelemist ja ka töötajate osalemist neis küsimustes.
Juhtkonnale ja töötervishoiu ja tööohutuse esindajatele ette nähtud eraldi intervjuudest koosneva ESENER-uuringu käigus viidi läbi ligikaudu 36 000 telefoniintervjuud, mis hõlmasid kümne või enama töötajaga era-ja riigisektori ettevõtteid 27 ELi liikmesriigis ning Horvaatias, Türgis, Norras ja Šveitsis.
ESENER-uuringu käigus kogutud terviklikule andmekogule pääseb juurde Essexi ülikoolis asuva Ühendkuningriigi andmearhiivi (UKDA) kaudu aadressil http://www.esds.ac.uk/findingData/snDescription.asp?sn=6446&key=esener. Andmefailidele juurdepääsu saamiseks peab kasutaja end kõigepealt UKDA-s registreerima. Teavet registreerimise kohta leiab aadressil http://www.data-archive.ac.uk/aandp/access/login.asp. Kõik küsimused registreerimise või andmetele juurdepääsu kohta saatke palun e-posti aadressile help@esds.ac.uk.
Arhiivi kaudu on võimalik juurde pääseda ka uuringuga seotud dokumentidele ja andmekasutajate jaoks koostatud juhistele. Kasutajatel soovitatakse enne andmetega tööle asumist lugeda sellel veebisaidil esitatud metoodika lisadokumente. Andmete kasutamise tingimused on esitatud aadressil http://www.data-archive.ac.uk/orderingdata/termsandConditions.asp.
Palun pange tähele, et kõik tööd, milles on kasutatud ESENER-uuringut või sellele viidatud, peavad seda märkima allikana kas joonealustes bibliograafilistes viidetes või väljaande viidetes. Samuti tuleb kõikides ESENER-uuringul täielikult või osaliselt põhinevates väljaannetes, olgu need siis trükitud, elektroonilisel kujul või ringhäälingus avaldatud, viidata Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuurile (EU-OSHA) ja Ühendkuningriigi Andmearhiivile (UKDA). Ühtlasi peavad kõik sellised väljaanded sisaldama avaldust, et ei Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ega Ühendkuningriigi Andmearhiiv vastuta nende andmete edasise analüüsi ega tõlgendamise eest.
Riskiseirekeskus Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur
Gran Via 33
E-48003
Tööohutus ja töötervishoid arvudes: suundumuste tuvastamine ja analüüs
Käesolevas jaotises antakse konkreetsete töötajate rühmade, potentsiaalsete riskide, tervisemõjude ja majandussektorite kohta teavet, mis on saadud järgmistes riiklikes ja rahvusvahelistes andmeallikates juba talletatud andmete kogumise, analüüsimise ja ühendamise teel (seiresüsteem - saadaval ainult ingliskeelsena):
tööjõu uuringud,
töötajate uuringud,
õnnetuste registrid,
kutsehaiguste registrid,
surmajuhtumite registrid,
potentsiaalsete riskide registrid.
Neist allikatest saadakse nii statistilised kui ka analüütilised taustadokumendid. Statistilised allikad koosnevad riiklikest registritest ja statistikast (kutsehaiguste registrid, potentsiaalse riski registrid), uuringutest, vabatahtliku aruandluse süsteemidest ja inspekteerimisaruannetest. Erinevate allikate kombineerimine mittevõrreldavate andmetega, üksnes ühest liikmesriigist pärit näited, ühekordsed uuringud ja väljaspool ametlikke riiklikke andmeid tehtud uuringud aitavad täita teadmistes valitsevaid lünki.
Eesmärk on anda tõenditel põhinev ja võimalikult terviklik ülevaade võimalikest tööohutuse ja töötervishoiuga seotud probleemidest, riskidest ja tervisemõjudest valitud teemadel ning anda soovitusi uuringuteks, poliitika kujundamiseks ja praktiliseks tegevuseks. Neis aruannetes on kajastatud Euroopa Riskiseirekeskuse peamised eesmärgid: töökohtadel tekkivate suundumuste ja riskide varajasem tuvastamine, et aidata ressursse otstarbekamalt suunata ning tagada sekkumiste õige ajastatus ja tõhusus.
Uuringute seeria "Tööohutus ja töötervishoid arvudes" on ühtlasi ka täienduseks laialdasele valikule heade tavade näidetele, mida agentuur on kogunud oma loomisest algusaegadest alates. Kui teave heade tavade kohta on olemas, siis on antud ka selle juurde viivad lingid. Mõningate teemade kohta saab üksikasjalikumat teavet liikmesriikidelt. Sellisel juhul on esitatud eraldi riiklikud aruanded.
Tööohutuse ja töötervishoiu uuringute koordineerimise toetamine ELis
Euroopa Riskiseirekeskus püüab soodustada tööohutuse ja töötervishoiu uuringute paremat koordineerimist ELis. Paljud organisatsioonid korraldavad või finantseerivad tööohutuse ja töötervishoiu uuringuid kõikides liikmesriikides, kuid nii nagu teisteski valdkondades, on teadusuuringud sageli killustunud, mis tähendab, et piiratud ressursse ei kasutata alati kõige otstarbekamalt.
Riskiseirekeskuse töö teadusuuringute koordineerimisel algas, kui ühenduse tööohutuse ja töötervishoiu strateegias aastateks 2002-2006 paluti agentuuril "tegutseda juhtiva jõuna küsimustes, mis puudutavad teadlikkuse tõstmist ja riskide ennetamist" ning rõhutati tööohutuse ja töötervishoiu uuringute koordineerimise olulisust ning praktilist vajadust eelkõige uute ja tekkivate riskide uurimise järele: "Uute ja tekkivate riskide prognoosimine, tulenegu need siis kas tehnilistest uuendustest või ühiskondlikest muutustest, on möödapääsmatu, kui tahetakse riske kontrolli all hoida (…). Uurijate lähenemisviis peab olema järjekindel: uurimisasutused peaksid koordineerima oma asjaomaseid programme, suunama neid töökohtadel tekkivate praktiliste probleemide lahendamisele ning valmistama uurimise tulemused ette selliselt, et ettevõtetel, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel, oleks võimalik need üle võtta."
Esimese sammuna ja komisjoni nõudel koostas agentuur aruande tööohutuse ja töötervishoiu uuringute prioriteetide kohta ELis . Aruanne koostati agentuurisiseselt ning seda levitati konsulteerimiseks agentuuri teemakeskuste võrgustikus, ELi ekspertide võrgustikus ja rahvusvahelistes tööohutuse ja töötervishoiuga tegelevates organisatsioonides. Detsembris 2005 korraldas riskiseirekeskus seminari, et teha kokkuvõtteid aruande järeldustest ning tuua kokku peamised tööohutuse ja töötervishoiuga tegelevad uurimisasutused ELis. Tegemist oli esimesega mitmest seminarist, mille riskiseirekeskus korraldas mitmetes liikmesriikides, et otsida võimalusi koostöö tihendamiseks erinevate uurimisprogrammide tasandil.
Kõnealust aruannet kasutati ka ühenduse teise tööohutuse ja töötervishoiu strateegia (2007-2012) koostamisel ning sellest oli märkimisväärselt palju kasu prioriteetsete valdkondade määratlemisel, nagu on näha jaotistest, milles käsitletakse uusi ja tekkivaid riske, ning seda lausa sel määral, et kõnealuses strateegias kutsutakse agentuuri üles "kehtestama koos liikmesriikide tervise ja ohutuse uuringute keskustega ühiseid prioriteete, vahetama tulemusi ning arvestama teadusuuringute programmides töötervishoiu ja tööohutuse vajadustega".
Eelseisvatel aastatel jätkab agentuur tööohutuse ja töötervishoiu uuringute koordineerimise toetamist, tehes seda nii olulisemate tegijate vahel ühistes prioriteetsetes valdkondades konsensust otsides, –vaadates sealhulgas üle 2005. aasta aruande tööohutuse ja töötervishoiu uuringute prioriteetide kohta ELis – ning tehes tihedat koostööd liikmesriikidega ja selliste olulisemate rahvusvaheliste võrgustike ja organisatsioonidega nagu PEROSH, ILO, WHO ja NIOSH.
Nelja korduvanalüüsi aruande kokkuvõte - Ettevõttesisene tööohutuse ja töötervishoiu juhtimine, psühhosotsiaalsete riskide ohjamine ja töötajate osalemine uute ja tekkivate riskide Euroopa ettevõtete uuringu (ESENER) põhjal
