Võõrtöötajad
 |
Rahvusvaheline ränne on toetanud majanduskasvu ja jõukust nii vastuvõtja- kui ka päritoluriikides. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) andmetel on sisserändajad paljude industrialiseeruvate riikide jaoks väärtuslik vähese väljaõppega ja ilma väljaõppeta töötajate allikas ning arenenud riikide jaoks kõrge kvalifikatsiooniga töötajate allikas, aidates viimastel säilitada majanduslikku konkurentsivõimet. |
Sisserännanute hulga kasvutempo tõusis maailmas 1960.–1990. aastatel üle kahe korra, jõudes 1985.–1990. aastatel 2,6%-le, ning arvatakse, et 21. sajandil tempo tõenäoliselt kiireneb.
Termin „võõrtöötajad” hõlmab palju eri kvalifikatsioonitasemega inimesi – igaühel oma põhjused teise riiki suunduda. Mitte kõik võõrtöötajad ei ole tööohutuse ja töötervishoiu vaatenurgast ohustatud, kuid muret tekitavad kolm võõrtöötajatega seotud tööohutuse ja töötervishoiu aspekti. Need on:
- võõrtöötajate kõrge tööhõive määr kõrge riskiga sektorites;
- keele- ja kultuuribarjäär suhtlemisel ning tööohutuse ja töötervishoiu alasel väljaõppel ning
- asjaolu, et võõrtöötajad teevad sageli palju ületunde ja/või nende tervis on nõrk ning on seega tööõnnetuste ja kutsehaiguste suhtes vastuvõtlikumad.
Võõrtöötajatega seotud kutsealaseid riske tuleks rohkem uurida, sest kuigi on olemas kirjandust rände, tervise ja töötingimuste kohta, käsitletakse harva neid küsimusi koos. Teemale lisab keerukust termini „sisserändaja” erinev määratlemine, teistsuguse terminoloogia kasutamine, täpse statistika puudumine ning asjaolu, et suur osa erialasest materjalist pärineb USAst ja seda ei saa tingimata üle kanda ELi konteksti.
Samuti on vaja rohkem head tava, et tööandjad, töökeskkonnavolinikud ja muud sidusrühmad saaksid leida praktilisi lahendusi, mille abil hoida võõrtöötajad ohust eemal.
